Täpselt nagu The Greatest Showmani hittlaulu sõnad, kui rääkida Zelenski valitsuse rahastamisest, siis “sellest ei piisa kunagi”… NATO juhtkond esitab nüüd ideed, et liikmesriigid panustaksid kauaks alalisesse fondi – tähtajalisse Ukraina toetusse.
Bloomberg teatas esmaspäeval, et “NATO peasekretär Jens Stoltenberg sunnib liitlasi andma aastas kokku 500 miljonit eurot (543 miljonit dollarit), et aidata Ukrainat mittesurmava abi ja muu pikaajalise toetusega, vastavalt asjaga kursis olevatele inimestele.”
Ja see on lisaks miljarditele kaitseabile, mis juba Kiievisse voolab.
“Sõjalise alliansi juht soovib, et liitlased suurendaksid sissemakseid fondi NATO kõikehõlmava Ukraina abipaketi jaoks, mis sisaldab lühiajalist abi nagu kütus, kaitsevarustus ja droonivastased süsteemid, mida kasutatakse Venemaa sissetungi vastu võitlemiseks.” inimesed, kes palusid konfidentsiaalses küsimuses enda nime avaldamata jätta.”
Washington toetab kahtlemata sellist plaani, arvestades ka seda, et sõjategevuse toetamisel on see juba praegu kõige suurem koorem. Võimalik, et idee võis pärineda isegi Washingtonist.
Samal ajal võtab Ukraina toetuse teemal sõna ka Eesti, kurtes kibedalt, et paljud lääneliitlased jäävad maha:
Ukraina liitlased peaksid tõstma oma iga-aastased kaitsekulutused 2,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist, kuna Venemaa sõda Ukrainas on tekitanud hirmu Venemaa tulevaste kavatsuste ees, ütles Eesti kõrgeim ametnik.
Kui Eesti valitsus leppis hiljuti kokku 3% alammääras, siis enamik NATO liikmeid ei ole suutnud täita 2006.aastal seatud 2% künnist. Eesti ettepaneku kohaselt läheks veerand kulutustest ka uute sõjaliste võimete soetamiseks, ütles Eesti välisminister Urmas Reinsalu teisipäeval Brüsselis algava kohtumise eel liitlaste välisministritega.
See järgneb NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi eelmisel kuul edastatud karmile sõnumile. Ta kutsus liikmesriike üles suurendama oma kollektiivkaitsekulutusi pärast seda, kui alliansi aastaaruandes leiti, et vaid seitse liikmesriiki 30-st täitsid eelmisel aastal 2% kulunõude. NATO prognoosis, et üheksa saavutavad 2022.aastal kulueesmärgi, kuid raport kinnitab, et allianss jäi alla.
Nagu Statistast Katharina Buchholz varem teatas, olid pinged NATO sõjalise infrastruktuuri olukorra pärast tõusnud juba enne seda, kui sõda Euroopa mandril 2022.aastal taas reaalsuseks sai, kuna enamik Euroopa riike oli rahuajal omaks võtnud kaitsekulutustele ebamäärase lähenemise.
USA president Donald Trump tõstis 2018.aastal selle teema taas päevakorda, kritiseerides mitmeid NATO liikmesriike, eriti Saksamaad, et nad ei täitnud 2014.aasta Walesis NATO tippkohtumisel kokkulepitud kulukünnist 2 protsenti SKTst.
Sellest ajast alates on mitmed NATO liikmesriigid oma kaitsekulutusi suurendanud.
Rohkem infograafikat leiate Statistast
Suuremad ja jõukamad NATO liikmesriigid jäid 2022.aastal eesmärgist alla – sageli suure ülekaaluga. See hõlmab Saksamaad, Kanadat, Itaaliat ja Hispaaniat.
