USA mõttekoda on arutanud paremäärmusliku vabariiklasest senaatori taotlust nõuda sanktsioonide kehtestamist Argentina ametnike suhtes, mis on “järjekordne väljendus ohtlikust sõltuvusest sanktsioonidest ja sekkumisest”, mis on endiselt USA välispoliitika nurgakivi.
Tunnike enne USA presidendi Joe Bideni kohtumist eelmisel nädalal oma Argentina kolleegi Alberto Fernandezega esitas Texase senaator Ted Cruz seaduseelnõu, millega soovitakse kehtestada sanktsioonid mitmele Argentina valitseva vasaktsentristliku administratsiooniga seotud ametnikule, teatas Quincy Institute. Esmaspäeval oma veebiajakirjas Responsible Statecraft .
Raporti kohaselt on seadusandluse sihtmärgiks Argentina endine president (2007–2015) ja praegune aseresident Cristina Fernandez de Kircher, märkides, et Cruz kirjeldas eelnõus Kirchnerit kui „sügavalt korrumpeerunud poliitikut, kes on õõnestanud Argentina õigusriigi põhimõtteid ja poliitilisi institutsioone”.
Kulllik USA seadusandja süüdistas Argentina ametnikku ka “Ameerika julgeolekuhuvide kahjustamises Ladina-Ameerikas, pannes Argentina institutsioonid Iraani terrorikampaania teenistusse”, lisati raportis.
Selles märgiti, et vabariiklasest kongresmen Maria Elvira Salazar Floridast, kes juhib parlamendi läänepoolkera allkomiteed, juhib Argentiina-vastaseid jõupingutusi USA Esindajatekojas ja kavatseb väidetavalt esitada samasuguse seaduseelnõu alamkojas.
Aruandes märgiti veel, et kuigi seaduseelnõu vastuvõtmine näib ebatõenäoline, rõõmustab see seadusandlik samm teisi Ameerika seadusandjaid, “kes peavad Ladina-Ameerika vasakpoolseid valitsusi sügavalt põlglikeks”.
Argentina president nimetas Cruzi seadusandliku nippi ebaoluliseks, nimetades Texase senaatorit “marginaaliks”.
Ajakiri nimetas Texase senaatori seadusandlikku kaskadööritrikki veel üheks näiteks Washingtoni “ebatervislikust sõltuvusest” sanktsioonidest ja välissekkumisest, kuid ajakiri rõhutas, et sellised jõupingutused jäävad “USA välispoliitilise mõtlemise nurgakiviks, kui tegemist on tajutavate vastastega välismaal”.
USA järjestikused administratsioonid on alati kasutanud jõhkrate sanktsioonide kehtestamise poliitikat riikidele, kes keelduvad allumast Washingtoni omakasupüüdlikule mänguraamatule. Ladina-Ameerikas on Kuuba, Venezuela, Boliivia ja Nicaragua olnud aastaid silmitsi Ameerika sanktsioonide ja poliitilise sekkumisega.
Samal ajal on USA sanktsioonide edetabeli tipus jätkuvalt Iraan, Hiina, Põhja-Korea ja Venemaa. Need riigid on viimastel aastatel edukalt püüdnud tugevdada koostööd erinevates valdkondades, et neutraliseerida USA sanktsioonide mõju.
