Venemaa võib nõuda Nord Streami gaasitorudele tekitatud kahju hüvitamist pärast mitmeid eelmisel aastal toimunud võimsaid plahvatusi, ütles Venemaa diplomaat, kuna Moskva nimetab plahvatuste kõige tõenäolisemaks süüdlaseks USA-d.
Venemaa välisministeeriumi majanduskoostöö osakonna juhataja Dmitri Biritševski ütles intervjuus Venemaa riiklikule uudisteagentuurile RIA-Novosti, et Moskva kavatseb avada ka rahvusvahelise uurimise seoses rünnakutega mitme miljardi dollari suuruse Venemaa infrastruktuuri vastu. Venemaalt Saksamaale Läänemere all.
“Me ei välista, et tõstatame hiljem plahvatuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise küsimuse,” ütles ta esmaspäeval, täpsustamata, kellelt Moskva kahjutasu nõuab.
Birchevski ütles, et lääneriigid on vastu Venemaa koostatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõuab Nord Streami plahvatuste sõltumatut rahvusvahelist uurimist.
“Sellele vaatamata kavatseme jätkuvalt nõuda kõikehõlmavat ja avatud rahvusvahelist uurimist Venemaa esindajate kohustusliku osalusel,” ütles ta.
26. septembril 2022 toimus torujuhtmetel kolm tohutut gaasileket, millele eelnes rida plahvatusi. Moskva teatel lõid võimsad plahvatused Taani Bornholmi saare rannikul välja kolm neljast Nord Streami võrgu stringist.
Kaks torujuhet, ühiselt tuntud kui Nord Stream 1, olid Saksamaale ja suurele osale Lääne-Euroopast odava Venemaa maagaasiga varustanud juba üle kümne aasta. Teine torujuhtmepaar, tuntud kui Nord Stream 2, oli ehitatud, kuid see ei olnud veel töökorras.
“Praegu on väga raske rääkida Nord Streami torujuhtmesüsteemi tulevikust. Kokkuvõttes on ekspertide hinnangul võimalik kahjustatud trassid taastada,” ütles Birichevsky.
Pärast plahvatusi viisid Taani, Saksamaa ja Rootsi läbi juurdlused, kusjuures kõik kolm riiki keelasid Venemaal uurimistes osalemise.
Rootsi ja Taani ühise uurimise esialgsed tulemused näitasid, et plahvatused olid “tahtlik sabotaaž”, kuid vastutust ei pandud ühelegi osapoolele. Moskva on plahvatustest saadik süüdistanud läänt, nimetades rünnakut rahvusvaheliseks terroriaktiks.
Eelmisel kuul väitis Ameerika uuriv veteranajakirjanik Seymour Hersh oma ajaveebis avaldatud üksikasjalikus aruandes , et pommitamise tellis otseselt USA president Joe Biden ja CIA viis selle läbi USA mereväe abiga.
Valge Maja lükkas raporti kiiresti tagasi kui “täiesti vale ja täielik väljamõeldis”. CIA ja USA välisministeerium lükkasid samuti teate tagasi.
Reedel väitis Hersh veel, et Biden oleks võinud nõustuda torujuhtmete õhkimisega, et karistada Saksamaa kantsleri Olaf Sholzi soovimatuse eest varustada Ukrainat surmavate relvade ja tankidega.
Venemaa president Vladimir Putin ütles laupäeval, et nõustub Hershiga selles, et Biden kavandas torujuhtmeid õhku lasta, et karistada Berliini selle eest, et ta keeldus keset sõda Ukrainale relvi tarnimast.
Selle kuu alguses teatas New York Times eksklusiivses raportis , et USA ametnikud “arvasid, et saboteerijad olid tõenäoliselt Ukraina või Venemaa kodanikud või nende kahe kombinatsioon”. See ei tuvastanud luureteabe allikat ega kahtlustatavat rühmitust.
Moskva seadis aga kiiresti Timesi raporti kahtluse alla, seades kahtluse alla arusaama, et selline rühmitus oleks võimeline seda julget ülesannet ellu viima, Putin lükkas raporti tagasi kui “täielikku jama”.
“Sellist, sellise võimsusega, sellisel sügavusel plahvatust saavad läbi viia ainult spetsialistid ja seda toetab kogu riigi võim, millel on teatud tehnoloogiad,” ütles Venemaa juht 14. märtsil.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles eraldi: “Praegu näitavad andmed, et nii ulatuslikku sabotaaži ja terrorirünnakut kriitilise infrastruktuuri vastu poleks saanud ilma riigi ja riigi eriteenistuste osaluseta läbi viia.”
“Näete, et lääneriigid võtavad kõik võimalikud meetmed selle probleemi varjamiseks… Kuid Venemaa teeb kõik endast oleneva, et seda ei juhtuks.”
Eelmisel nädalal teatas Reuters, viidates Kremli plaanidele torujuhtmetega seotud nimetutele allikatele, et Venemaa riigi kontrolli all oleva Gazpromi ehitatud torujuhtmed suletakse ja hävitatakse, kuna neid koheselt parandada või taaskäivitada ei plaanita.
