Kui meretuuleparke rajada rohkem, kui Eestile endale vaja, sõltub nende edu ühendustest naaberriikidega. Halvimal juhul peab seisvatele tuulikutele peale maksma hakkama.
Aastani 2030. rajatakse Eestisse tuulikuid ning päikesepaneele, et katta kodumaised vajadused. Sellega peaks elektrivõrk hakkama saama, kinnitas Tallinna Tehnikaülikooli energiamajanduse ekspert Hannes Agabus. Kuid meretuuleparke soovivad arendajad rajada rohkem.
“Vaatame otsa meretuulele ja neile suurtele projektidele. Neid on palju ja igaüks ikka räägib 1000 megavatist. Eesti tarbimisprognoosi vaadates on seda liiga palju meie enda tarbeks. Kui vaatame laiemalt kogu Euroopat, siis neid riike, kes meie elektrit tahaks tarbida, on ju küll. Küsimus on lihtsalt see, kuidas elekter nendeni toimetada,” selgitas Agabus.
Meretuulepargid võivad toota nii palju elektrit, et kaablid ei suuda seda välismaale tarbijateni kanda.
Sarnane mure on tekkinud Suurbritannias, kus Šotimaa ja Põhja-Inglismaa tuulikutest ei jõua kõik elektrienergia Lõuna-Inglismaa tarbijateni. Mullu maksis Briti maksumaksja 215 miljonit naela, et tuulikud seisaksid, et kaableid ei koormataks üle.
Siiski ei ole veel ühtegi meretuuleparki Eestisse rajatud, ütles Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv. See tähendab, et merepõhja ei ole veel põhjalikult uuritud.
“Tegelikult me ei tea ka väga täpselt nende kolme esimese projekti puhul, mitu tuulikut, kuhu me need saame panna, millised on need põhja tingimused. Milline on see vundament, mille peale me selle paneme. Kõik see on veel teadmata, et mingisugusest ülejäägist me küll praegu rääkida ei saa,” rääkis Talv.
Arendajate ambitsioon on, et Eestist saaks meretuuleparkide toel elektrienergia eksportija. Kuid selge ei ole, kas selleks vajalikud kaablid suudetakse rajada ning kes nende eest maksab. Euroopa Komisjon energeetika volinik Kadri Simson lubas, et komisjon tuleb appi ning toob näiteks Balti riikide sünkroniseerimise Mandri-Euroopaga.
“Seal on olnud ka Euroopa Liidu rahastus mitte ainult elektrikaabli ehitamiseks, mis ühendab Poolat ja Leedut, vaid kohalike Eesti ja Läti võrkude tugevdamiseks, mis on vajalikud selle sünkroniseerimise eeldusena. Kokku see on saanud juba Euroopa Liidust üle 1,2 miljardi euro,” sõnas Simson.
Ka Agabus rõhutas, et meretuuleparkidele ei tasu pidurit tõmmata. Küll aga tuleks ära otsustada, kas meretuuleparke rajatakse vaid Eesti vajaduste katmiseks või rohkem.
“Arendajad ootavad, et riigil oleks selge seisukoht. Palju oleks vaja – see tuleks selgelt välja öelda. Ja samas ka, kas on mingi meede, kuidas seda ressurssi kõige optimaalsemalt kasutusele võtta,” ütles Agabus.