Õhusaaste on inimkonnale suurim keskkonnaoht, mis põhjustab üle kuue miljoni surma aastas ja majanduslik kulu, mis võrdub enam kui 8 triljoni dollariga.
Nii selgub Šveitsi õhukvaliteedi tehnoloogiaettevõtte IQAir teisipäeval avaldatud 2022. aasta maailma õhukvaliteedi aruandest.
Statista Anna Fleck teatab, et analüüs näitas, et 131-st küsitletud riigist, piirkonnast ja territooriumist vastas vaid 13 Maailma Terviseorganisatsiooni õhusuunistele, mille kohaselt PM2,5 aastane kontsentratsioon oli 2022. aastal 5 μg/m3 või alla selle, millest paljud olid Okeaanias.
Järgmine tabel näitab, kui suurel määral on õhukvaliteet globaalselt erinev – sellised linnad nagu Pakistani Lahore (97,4 μg PM2,5 osakesi m3 kohta) ja India Delhi (92,6) ületasid WHO suuniseid enam kui 10 korda. Spektri teises otsas asuvad linnad nagu Reykjavik Islandil (3,3) ja Tallinn Eestis (4,8), mis on ühed vähesed, mis vastavad juhistele.
Rohkem infograafikat leiate Statistast
Aruande kohaselt mõjutab õhusaaste niigi haavatavaid kogukondi eriti tugevalt, kuna enam kui 90 protsenti saastusega seotud surmajuhtumitest leiab aset madala ja keskmise sissetulekuga riikides. Aafrika ning Kesk- ja Lõuna-Aasia olid üleesindatud, kuna seal oli elanikkonna järgi kaalutud kõrgeim aasta keskmine PM2,5 kontsentratsioon. See hõlmab isegi tohutuid erinevusi andmete kättesaadavuses riikide vahel, kusjuures ainult 19 Aafrika riigist 54-st on olnud piisavalt andmeid, et neid saaks kasutada.
IQAir defineerib PM2,5 kontsentratsiooni kuni 2,5 mikroni läbimõõduga peente osakeste aerosooliosakeste hulka. See on üks kuuest peamisest õhusaasteainest, mida tavaliselt õhukvaliteedi klassifikatsioonis kasutatakse ja mida peetakse keskkonnas levimise ja tervisele avaldatava mõju poolest kõige kahjulikumaks. Viimane hõlmab terviseseisundite, nagu astma, vähk, kopsuhaigus, südamehaigus ja enneaegne suremus, põhjustamist ja süvenemist.