Alates 24. aprillist katsetab sotsiaalministeerium koostöös Rimiga Harju- ja Raplamaal uudset toidukaartide süsteemi, mis asendab ostetud toiduabi jagamist nendes piirkondades. “Riik” kannab kaardile kvartalis 30 eurot ühe abisaaja kohta.
Eelmisel aastal kasvas toiduabi saajate hulk hüppeliselt. Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala toimepidevuse juht Tea Varrak selgitas, et kui senimaani on ministeerium koostöös Eesti Toidupangaga jaganud igal aastal neljal korral abivajajatele ostetud toiduabi, mille sisu on peaasjalikult koosnenud kuivainetest, konservidest ja muudest pika säilivusajaga toodetest, siis uue süsteemiga saab inimene ise valida, milliseid toiduaineid ta toetuse eest soetada soovib.
Muu hulgas aitab toidukaardisüsteem vähendada kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate ning Toidupanga inimeste töökoormust.
Toidukaardile kantakse kvartalis 30 eurot inimese kohta. Ühe perekonna kohta väljastatakse üks toidukaart, millele kantakse leibkonna toetussumma. Toetus tuleb ära kasutada kvartali jooksul ning allesjäänud summa uude kvartalisse üle ei kandu. Toidukaardiga saab osta vaid toidu- ja esmatarbekaupu.
“Vikerhommikus” toidukaardisüsteemi tutvustanud Varrak lisas veel, et selle kaardiga ei saa kauplusest osta alkoholi, tubakat ega lotopileteid.
Sotsiaalministeerium saab ka partneriks olevalt kaubandusettevõttelt iga kvartali lõpus aruande, mida toidukaardiga on ostetud ning kui on näha, et palju on ostetud näiteks ohtralt koeratoitu vms, siis saab kaubagruppe sulgeda.
“Kaart on ette nähtud toidu ja esmaste hügieenitarvete ostuks,” rõhutas Varrak, lisades, et esialgu omavalitsuste sotsiaaltöötajad ka nõustavad abivajajaid, mida saab ja on mõistlik selle kaardiga osta ning mida mitte.
Varrak tõi veel näite, et esimeses toidukaartide jagamise etapis 24.–28. aprillini võib kindlasti olla ka neid inimesi, kes esmalt lähevad poodi ostma kartulikrõpse jms, ning siin ongi sotstöötajal roll juhendada. “Kui näeme veel kord, et ostetakse seda, mis pole kõhutäitmiseks parim, siis saab ka nende ostuvõimalust sulgema hakata,” märkis Varrak.
Lisaks Harju- ja Raplamaale on Varraku sõnul plaan üle minna toidukaartidele ka teistes piirkondades selle aasta jooksul. Välja on kuulutatud riigihange ka teiste maakondade katmiseks, kuhu ministeerium ootab osalema ka üle-eestilise kauplusvõrguga ettevõtteid.
Toiduabi saajate nimekiri koostatakse toimetulekutoetuse ja kohaliku omavalitsuse toetuste taotluste ja saajate alusel. Abi taotlemiseks peab inimene pöörduma oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, misjärel tema majanduslikku olukorda hinnatakse ja hindamise tulemusel registreeritakse ta toiduabi saajate nimekirja ning temani toimetatakse kas läbi postiteenuse või sotsiaaltöötaja toidukaart.
2023. aasta esimeses kvartalis jagati ostetud toiduabi 32 196 inimesele, neist pea pooled olid Harju- ja Raplamaa elanikud. Selle arvestuse järgi kulunuks esimeses kvartalis üle Eesti toiduabivajajate toidukaartide tarbeks 965 880 eurot.
