See osa uuringust käsitleb i-hääletamist (internet-hääletamine). See erineb e-hääletamisest (elektrooniline hääletamine) selle poolest, et see on otseselt seotud personaalarvuti, interneti, ID-tarkvara ja ID-kaartide ning ID-tarkvarauuendustega. E-hääletamine ja Interneti-hääletamine on 2 täiesti erinevat protsessi, mis on osaliselt omavahel seotud.
Peamine küsimus on: mis juhtub, kui me ei uuenda õigeaegselt seda või teist tarkvara? Tekivad vead.
Samuti on näha, et tarkvara uuendatakse tõesti kogu aeg. Nad leiavad regulaarselt nõrgad kohad ja parandavad pidevalt vigu.
Küsimus on ainult selles, kas parandatud versioonid jõuavad ka e-hääletamisel osalevate inimesteni?
Teine küsimus hääletamise ajal: kus on interneti lõpp-punkt, kuhu jõuab kogu info? Mis juhtub seal teabega?
Peamise arendaja veebileht on siin
Sealt leiame “e-Election system by Helmes”. Mitte “i-Eleсtion” !!!
See on arendusfirma nimega HELMES AS.
Mis on selle firma puhul registri järgi huvitav?
Väga head finantsnäitajad ja kasum.
Aga tavaline äriuuring näitab väga huvitavaid andmeid.
Kahel võtmeisikul (Andres Kaljo ja Jaan Pillesaar) on äri paljude teiste firmadega, millest mõned ei ole üldse maksustatud ja mille tegevust ei ole registreeritud.
On teada, et selliseid kokkuleppeid, mis kasutavad mittemaksustatavaid ettevõtteid, kasutatakse sageli tegeliku tulu varjamiseks. Seda seetõttu, et neid ei kontrollita iga kuu, vaid ainult kord aastas, kui esitatakse aastabilansi aruanne.
See on rahapesuvastase süsteemi läbipaistvuse küsimus. Kui äriühingute vahel sõlmitud tehingud ei ole läbipaistvad, on võimatu midagi tõestada.
Ainult ühe kvartali ärianalüüs (2022 IV )
Töötajate arv – 259 inimest
Netopalk kuus – 4090 €
Palgad kuus – 4090 € x 259 = 1 059 310 €
aastas oleks see võrdne 1 059 310 € x 12 = 12 711 720 €
Need on otsesed kulud.
Nendele kuludele lisame makstud riiklikud maksud, mis ei ole seotud brutopalgaga ja millest makstakse tööjõumaksud.
Valem on väga lihtne: kõigi tööjõumaksude summa korrutatakse umbes 23%-ga.
Siis saadakse otseste kulude teine osa.
See on aastas (4 kvartalit) (1 745 402 € + 1 526 134 € +1 453 614 € +1 337 234 €) = 6 062 384 € x 0,23 = 1 394 348 €.
Otsesed kogukulud aastas on umbes 7 456 732 eurot.
Vaatame ettevõtte aastakäivet, mis on 13 918 413 € + 13 234 355 € + 12 211 420 € + 11 494 541 € = 50 858 729 €.
Kui kõik otsesed kulud lahutatakse käibest, saame ligikaudse hinnangu ettevõtte kasumi kohta.
See on ligikaudu … 50 858 729 € – 7 456 732 € = 43 401 997 €
Selle raha eest võiksime palgata kolm korda rohkem IT-töötajaid, kes suudaksid toota palju kvaliteetsemat tarkvara.
Seda kasumit vähendavad loomulikult lisakulud rendile, elektrile, autode kütusele, ettevõttele registreeritud autodele endile ja mitmesugustele elektroonilistele tehnilistele vahenditele.
See on ideaalne äriskeem!
Jääb ebaselgeks, kes seda äri tegelikult rahastab. Millised on tegelikud tulud IT-teenuste ekspordist – samuti ei ole üldse teada.
Kui valitsus rahastab eelarvest (maksumaksjate maksudest), siis kes saab kogu kasumi ja kuhu see läheb? Siin puudub igasugune teave ja läbipaistvus.
Mida me veel saame teabest?
Et kasusaajaks (lõplik juht ja kasumi saaja , beneficiary) on Jaan Pillesaar, kes on parlamendile väga lähedane isik.
Jaan Pillesaar, Arenguseire nõukoja esimees, ettevõtja
See, kuhu kasumid lähevad, ei ole peamine. Peaasi on hoopis midagi muud.
See on “Riigi Infosüsteemi Ameti aastaraamat …, nr. 1, mai 2020”.
Siin on tekst sealt:
“Elektrooniline hääletamine toimub elektroonilise seadme vahendusel. E-hääletamine võimaldab anda häält kõikjalt, kus on internetiühendusega arvuti ja kehtivate sertifikaatidega ID-kaart, mobiil-ID või digi-ID. E-hääletada saab kogu eelhääletamise perioodil, aga mitte valimispäeval. “
Mis on digi-ID ??? See on ametlik … ID-kloon, mida, nagu selgub, saab kasutada ka hääletamiseks!
Nii et meil on täiesti uus probleem. Tuleb välja, et teoreetiliselt on võimalik pakkuda, et digi-ID kaarti, millel on täiesti erinev pin-kood kui originaal-ID-kaardil, võiks kasutada valimistel! Sest iga pin-kood loob omaenda ” krüptoümbriku”: see avab ja sulgeb teda.
Kaks erinevat PIN-koodi viitavad teoreetilisele võimalusele luua 2 erinevat hääletamisidentiteeti. Seetõttu esineb ajakirjanduses mõnikord väljend “surnud hinged hääletavad”.
Need on mõtted, fantaasiad ja muinasjutud, mida ma tahan teiega jagada.
