Chevroni tegevjuht Mike Wirth ütles, et turvalise ja taskukohase energiavarustuse säilitamine keset dekarboniseerimist on üks päeva suurimaid väljakutseid, hoiatades samas, et enneaegne üleminek vähese CO2-heitega heitkogustele ohustab ebakorrapärast üleminekut, mis oleks “valulik ja kaootiline”.
Wirth tegi oma märkused S&P Globali CERAWeeki konverentsi esmaspäevasel istungil Houstonis, Texases, mis on energiatööstuse üks suurimaid iga-aastaseid sündmusi.
Ta ütles osalejatele, et turvalise ja taskukohase tarne säilitamine vähese CO2-heitega majandusele ülemineku ajal oli “üks kõigi aegade suurimaid väljakutseid”.
Wirth hoiatas, et korratu energiaüleminek võib olla “valulik ja kaootiline”.
“Peame olema väga ettevaatlikud süsteemi A enneaegse väljalülitamisel ja olenevalt süsteemist, mida pole veel olemas ja mida pole tõestatud,” lisas ta.
Tema hoiatust energia enneaegse ülemineku ohtude kohta kordasid ka teised esinejad, kes kutsusid tööstuse juhte üles vältima halvasti läbimõeldud poliitikat, mis häiriks energiavarustust ja tõstaks tarbijate hindu.
Kui mõned pooldasid kiiremat dekarboniseerimist, rõhutasid teised, et üleminekuks on vaja hästi planeeritud ja kooskõlastatud ajakava.
Wirthi märkused tõstavad esile ürituse ühe võtmeteema, nimelt nn energiatrilemma, mis tasakaalustab energia taskukohasust, turvalisust ja üleminekut.
“Ei saa tänast energiasüsteemi vastutustundlikult lahti ühendada”
S&P Globali aseesimees ja CERAWeeki konverentsi esimees Daniel Yergin ütles Forbesile, et konverentsi põhirõhk on sellel, kuidas kõige paremini liikuda “palju tormilisemas ja segasemas energiapildis”, mis iseloomustas möödunud aastat olnud tööstuse jaoks “väga dramaatiline”.
Yergin tõi Venemaa sissetungi Ukrainasse ühe näitena tööstust mõjutavast turbulentsist. Fossiilkütuste tarnete katkemine nii tööstusele kui ka tarbijatele aitas tõsta kütusehindu ja aitas kaasa aastakümneid kõrgele inflatsioonile USA-s ja mujal.
Esmaspäevasel konverentsil pidasid mõned tööstusharu asjatundjad Venemaa tarnehäirete tagajärgi meeldetuletuseks, et vältida rutakaid ja läbimõtlematuid poliitikaid, mis katkestavad fossiilkütused või tõstavad hindu.
Sultan al-Jaber, Abu Dhabi riikliku naftakompanii tegevjuht ja COP28 kliimatippkohtumise presidendikandidaat, ütles ürituse peakõnes, et energiatööstuse juhid peaksid lähtuma oma kogemustest ja teadmistest, et leida viise “kiiremaks dekarboniseerimiseks” ja “tulevikukindel varem”.
Samal ajal hoiatas al-Jaber, et maailm “ei saa tänast energiasüsteemi vastutustundlikult lahti ühendada enne, kui homne süsteem on valmis”.
ExxonMobil Upstream Company president Liam Mallon ütles ühel esmaspäevasel istungil, et loomulikult valib iga riik energia üleminekul erineva tee, sõltuvalt olemasolevatest ressurssidest.
USA energiasaadik Amos Hochstein ütles, et dekarboniseerimise kõige keerulisem osa on ajakava kaardistamine ja kooskõlastamine.
“Ma arvan, et kui te kavatsete teha läbi suurima muutuse, mida maailm on enam kui 100 aasta jooksul näinud, eraldades vooluvõrgu ühest energiasüsteemist ja luues täiesti teise, ei saa te seda lihtsalt teha ilma seda planeerimata.” ütles Hochstein.
Energiajulgeolek
Yergin ütles Forbesile, et umbes viimase aasta katkestused on taaselustanud arutelud energiajulgeoleku üle, mis olid USA-s suuresti langenud laualt tänu kiltkivirevolutsioonile ja endise presidendi Donald Trumpi siseriikliku energiapoliitika lisatõuke tõttu.
“Kui mäletate, siis seitse või kaheksa USA presidenti rääkisid energiasõltumatuks saamisest ja sageli tundus, et oh, noh, see on lihtsalt kampaania loosung, kuid seda ei juhtu kunagi,” ütles Yergin väljaandele.
“Aga siis, ennäe, üle kümne aasta muutus USA energiasõltumatuks. Ja sellel oli suur majanduslik mõju. Sellel on olnud ka suur poliitiline mõju. Ja see tähendas ka seda, et inimesed unustasid turvalisuse. Aga see on täna kindlasti taas laual,” lisas ta.
USA energiateabe administratsiooni (EIA) andmete kohaselt tootis USA 2019. aastal Trumpi ajal esimest korda 62 aasta jooksul rohkem energiat, kui tarbis.
Vabariiklased on kritiseerinud president Joe Bidenit energiapoliitika pealesurumise eest, mis nende arvates takistab kodumaist tootmist. Nad on sageli välja toonud Bideni Keystone XL torujuhtme tühistamise ja meetmed, mis piirasid eelseisvaid energiaprojekte, nagu uute nafta- ja gaasirendilepingute peatamine.
Biden on muutnud kliimamuutustega võitlemise ja majanduse süsinikdioksiidiheite vähendamise üheks oma eesistumise tunnuseks.
Vahepeal kirjeldas Trump hiljuti oma nägemust Ameerika energiapoliitikast, lubades valituks osutumisel USA Pariisi kliimaleppest välja tõmmata, lubades samal ajal kaotada kodumaist energiatootmist takistavad eeskirjad ja lubades kiiresti heaks kiita energiataristu projektid.
