Pärast 2022.aasta rekordilise kulla netoostude kõrgeima taseme kaardistamist alustasid keskpangad 2023. aastat just sealt, kus pooleli jäid.
Maailma Kullanõukogu viimastel andmetel lisasid keskpangad ülemaailmselt oma kullavarusid jaanuaris veel 77 tonni võrra.
See oli 192% suurem kui kuu võrreldes detsembriga ja ületab 20–60-tonniste ostude vahemikku, mida oleme näinud viimase 10 järjestikuse netoostu kuu jooksul.
Hiline teade Singapuri 45-tonnise kulla ostmise kohta jaanuaris tõstis numbrid algselt teatatud 31 tonnilt.
Türgi keskpank oli 2022. aastal suurim ostja ja jätkas kulla lisamist oma reservidesse järjekordse 23-tonnise ostuga jaanuaris. Türgi valduses on praegu 565 tonni kulda.
Riik on võidelnud ohjeldamatu inflatsiooniga. Hinnainflatsioon kiirenes eelmisel aastal koguni 85%ni ja oli detsembris 64%. Türgi liir odavnes eelmisel aastal ligi 30%. Samal ajal tõusis kulla hind liirides Bloombergi andmetel aasta baasil 40%.
Hiina teatas oma kullavarude suurenemisest veel 14,9 tonni võrra lisaks 2022. aasta novembrist detsembrini teatatud 62 tonnile.
Hiina keskpank kogus aastatel 2002–2019 1448 tonni kulda ja vaikis siis äkitselt, kuni jätkas aruandlust 2022. aasta novembris. Paljud spekuleerivad, et hiinlased jätkasid neil vaikivatel aastatel oma varadesse kulla lisamist.
Alati on spekuleeritud, et Hiinal on palju rohkem kulda, kui ta ametlikult paljastab. Nagu Jim Rickards 2015. aastal väljaandes Mises Daily märkis, spekuleerivad paljud, et Hiina hoiab mitu tuhat tonni kulda “arvestuses” eraldi üksuses nimega State Administration for Foreign Exchange (SAFE).
Eelmisel aastal oli keskpankade kullavarude suur teatamata kasv. Keskpangad, kes sageli ostudest ei teata, on Hiina ja Venemaa. Paljud analüütikud usuvad, et Hiina on müstiline ostja, kes varub kulda, et minimeerida dollari mõju.
Euroopa Keskpank teatas jaanuaris oma kullavarude ligi 2-tonnisest kasvust. WGC hinnangul oli see seotud Horvaatia liitumisega eurotsooniga.
Kasahstani keskpank suurendas jaanuaris oma kullavarusid tagasihoidlikud 3,9 tonni võrra pärast üle 30 tonni müüki novembris ja detsembris.
Ainus silmapaistev müüja jaanuaris oli Usbekistan kullavarude vähenemisega 12 tonni võrra.
Pole harvad juhud, kui pangad, mis ostavad kodumaisest toodangust – näiteks Usbekistan ja Kasahstan – vahetavad ostu ja müügi vahel.
Maailma kullanõukogu prognoosib, et keskpangad jätkavad kulla ostmist kuni 2023.aastani, kuid pole põhjendatud eeldada, et ostumäär ei ühti 2022. aasta rekordtasemega.
Tulevikku vaadates ei näe me erilist põhjust kahelda, et keskpangad jäävad kulla suhtes positiivseks ja jätkavad netoostjatena 2023.aastal. Kui palju on aga raske tagasi nõuda, nagu näitavad meie ootused 2022.aasta alguses. Kuid see on Samuti mõistlik arvata, et keskpankade nõudlus võib 2023.aastal olla raskustes, et jõuda eelmisel aastal saavutatud tasemele.
Keskpanga kulla kokkuost oli 2022. aastal 1136 tonni. See oli rekordiliselt kõrgeim netoostude tase, mis pärineb aastast 1950, sealhulgas alates dollari kullaks konverteerimise peatamisest 1971. aastal. See oli 13. järjestikuse keskpanga kulla netoostu aasta.
Maailma kullanõukogu andmetel on keskpanga kulla ostmisel kaks peamist tõukejõudu — selle toimivus kriisi ajal ja roll pikaajalise väärtuse säilitajana.
Pole siis üllatav, et geopoliitilise ebakindluse ja ohjeldamatu inflatsiooni all kannataval aastal otsustasid keskpangad jätkata kulla lisamist oma kassasse ja seda kiirendatud tempos.
Maailma kullanõukogu ülemaailmne uuringute juht Juan Carlos Artigas ütles Kitco Newsile, et suured ostud rõhutavad tõsiasja, et kuld jääb globaalses rahasüsteemis oluliseks varaks.
“Kuigi kuld ei toeta enam valuutasid, kasutatakse seda endiselt. Miks? Sest see on tõeline vara,” ütles ta.
