Uus ja kõrgelt hinnatud Tšehhi Vabariigis läbi viidud uuring seab taas kahtluse alla ametliku narratiivi COVID-19 mRNA vaktsiinide ohutuse kohta – seekord seoses naiste viljakusega. Ajakirjas Human Fertility avaldatud analüüs näitab, et fertiilses eas naistel, keda vaktsineeriti enne rasestumist, oli enam kui pooleteise aasta jooksul oluliselt madalam eduka raseduse määr kui vaktsineerimata naistel.
Andmebaas: terve riik
Erinevalt paljudest väikestel kohortidel või küsitlustel põhinevatest uuringutest hindas Taani arsti Vibeke Manniche ja Tšehhi matemaatiku Tomáš Fürsti juhitud uurimisrühm enam kui 1,3 miljoni 18–39-aastase naise üleriigilisi andmeid ajavahemikul jaanuar 2021 kuni detsember 2023. Registreeriti nii vaktsineerimisstaatus kui ka igakuine elussündide arv, keskendudes nn edukatele viljastumistele, st viljastumistele, mille tulemusel sündis elussünd üheksa kuud hiljem.
Tulemus on plahvatuslik: 2021. aasta juuni seisuga oli vaktsineeritud naiste seas edukate rasestumiste arv püsivalt umbes 50% madalam kui vaktsineerimata naistel – seda mõju ei saa täielikult seletada puhta enesevaliku või juhusega.
mRNA-vaktsiinid tähelepanu keskpunktis
Tähelepanuväärne on see, et 96% Tšehhi Vabariigis manustatud COVID-19 vaktsiinidest olid Pfizer/BioNTechi („Comirnaty“) ja Moderna („Spikevax“) mRNA-vaktsiinid – just need vaktsiinid, mida on juba teistes kontekstides (menstruaaltsükli häired, müokardiit) kritiseeritud.
Kuigi autorid rõhutavad, et nende uuring ei anna põhjuslikke tõendeid vaktsineerimisest tingitud viljatuse kohta, on korrelatsioon silmatorkav – ja ennekõike järjepidev eri ajades ja populatsioonirühmades. Viljakuse langust täheldati mitte ainult vaktsineeritud naiste seas, vaid ka riigi keskmises näitajas, mis viitab võimalikule populatsiooniefektile.
Lahtised küsimused – ja poliitiline plahvatusohtlikkus
Kuidas saab seletada, et vaktsineeritud naistel oli väiksem tõenäosus rasestuda – isegi kui arvesse võtta sotsiaalmajanduslikke tegureid või teadlikku raseduse planeerimist?
Ja miks seda küsimust vaktsiinide esialgsetes heakskiitmiskatsetes kunagi ei käsitletud, kuigi need mõjutasid miljoneid fertiilses eas naisi?
Igal juhul nõuavad autorid tungivalt edasist sõltumatut uurimistööd – eelkõige seetõttu, et üksikute vaktsiinipartiide (eriti Pfizeri omade) ohutussignaale on juba dokumenteeritud mitmes riigis (Tšehhi Vabariik, Taani, Rootsi, USA).
Kokkuvõte
Pärast kõrvaltoimete, vaktsineerimissurve ja andmelünkadega seotud usalduse rikkumist tõstatab see uus uuring taas küsimuse: kas reproduktiivtervise riske alahinnati süstemaatiliselt või ignoreeriti tahtlikult?
Poliitikutel, meedial ja meditsiiniasutustel on kohustus neid vihjeid tõsiselt võtta – ja mitte langeda tagasi vanasse refleksiivse kaitse ja tsensuuri mustrisse.
Igaüks, kes on aastakümneid juhtinud ühiskondlikke debatte võrdsuse, sündimuse edendamise ja reproduktiivautonoomia üle, ei saa vaktsineerimise võimalike tagajärgede küsimuse eest kõrvale hiilida.
