Poolteist aastat tagasi avaldas Postimees minu artikli „Eesti vajab kestmiseks rahvastikubürood“. Artikli originaalis oli see sõnastatud Peaministri rahvastikubüroona. Sellise ettepaneku edastasin peaminister Kaja Kallasele 3. mail 2021. Rõhutasin, et olles teadlikud peaministri ülesannete ja vastutuse suurusest, ei ole nende hulgas tähtsamat riiklikku ülesannet kui põhiseaduslik „… tagada eesti rahva, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade“. Teavitasin, et selle realiseerimine on v a h e t u l t peaministri kohustus ja võimalus.
Eesti rahva tulevik ja omariiklus on demograafilise kriisi tõttu ülimalt tõsises ohus. Selle vastu ei ole osatud või suudetud rakendada suunda muutvaid meetmeid, sest poliitikud tavatsevad töötada ikka valimistsüklis lahendatavate probleemidega. Rahvastikupoliitika on lükatud poliitiliste otsuste ääremaile, kuigi juba kolmkümmend viis aastat tagasi Lennart Meri tähtsustas Loomeliitude pleenumil süstemaatilist rahvastikupoliitikat. Siis oli tänane peaminister kümneaastane ja küllap tal olid teised huvid.
Sündis nii, et peaministri ja riigisekretäri allkirjastatud valitsuse korraldus 13.05.2021 „Rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni moodustamine“ piirdus koosseisult esindusliku ja tegelikult viljatult kooskäiva organiga sotsiaalministeeriumis. Tema kohustustes ei sisaldunudki tegevust rahvastikutaaste suunal rahvastikukriisi olukorras. Sotsiaalministeeriumis töötab vaid üks demograaf, seevastu võrdsuspoliitika osakonnas on kaheksa ametnikku.
Peaminister Kaja Kallase vastuskirjas 02.06.2021 teavitati, et Valitsus langetas põhimõttelise otsuse, et rahvastikupoliitika valitsuskomisjoni hakkab vedama sotsiaalkaitseminister ning komisjoni eesmärk on rahvastikukriisi lahendamiseks ettepanekute ja sekkumiste väljatöötamine. Et rahvastikupoliitikas väheste kogemusteta Valitsus tegi siin vea, seda ennustasime siis ja kinnitame ka täna.
Nüüd poolteist aastat hiljem saame vaadelda ja hinnata komisjoni tegevus. Eelmisel aastal vähenes Eestis sündide arv 2021. aastaga võrreldes pooleteist tuhande võrra, siseministeeriumis registreeritud 11 588 sündi on selle sajandi ja kogu taasiseseisvusaja madalaim näitaja. Suri 17 245 inimest, niisiis loomulik iive oli 5657 inimesega miinuses.
Minu mure on see, et ei riik ega intelligents ei tee märkamaks nende arvude loogikat.
Sünnid 2021 – 13 272; 2022 – 11 588. Sündimus esialgsetes arvutustes moodustas 2022.a. vaid 87,31% sellest, mis ta oli 2021 ja poole sellest, mis ta oli 1985.a. Kes võiks välja arvutada, mitu aastat on antud Eesti riigile eksisteerida sellise sündimuse juures, mis aastaga väheneb üle 12 %.
Loe edasi UUTEST UUDISTEST:https://uueduudised.ee/arvamus/jaak-uibu-peaministri-rahvastikuburoo-loomine-taas-paevakorda/
