Paljudes riikides kasutatakse Interneti sulgemise drastilist sammu vastuseks tegelikele või võimalikele rahutustele.
Seiskamised tekivad tavaliselt siis, kui keegi (tavaliselt valitsus) häirib tahtlikult Interneti- või mobiilirakendusi.
Statista esindaja Katharina Buchholz märgib, et meedet on laialdaselt kritiseeritud kui liiga drastilist sõnavabaduse piiramist ja inimeste igapäevaelu riivamist, eriti kui seda tehakse eriarvamuste sulgemiseks.
Egiptuse 2011.aasta revolutsioon ja Türgi 2016.aasta läbikukkunud sõjaväeline riigipööre on suurepärased näited sellisel viisil kasutatud Interneti sulgemisest. Indias – riigis, mis piirab Interneti-juurdepääsu kõige rohkem – seisavad sulgemised Kashmiris, aga ka Rajasthanis, kus neid on kasutatud protestide ajal (ja ennetavalt siis, kui proteste oli oodata), aga ka viimastel kuudel eksamite ajal. Mõlemad piirkonnad on näinud vägivalda, mis on seotud pingetega hindude ja moslemite vahel, Kashmiris ka moslemite juhitud iseseisvusliikumise tõttu.
Kogu maailmas on Interneti sulgemine ja tahtlik aeglustumine muutunud taas tavalisemaks. Access Now andmete kohaselt on Indias kõige rohkem seisakuid kõigist riikidest – ainuüksi 2022. aastal 84.
Rohkem infograafikat leiate Statistast
Võrdluseks, kõrgeimal kohal olevad riigid loendasid ainult umbes 20 seiskamist. Ukraina puhul ei katkestanud mitte riigi valitsus, vaid pealetungivad Vene väed, et 2022. aastal sidet häirida 22 korda.
Arvestades, kui oluliseks internet on muutunud, võib sellele juurdepääsu piiramisel olla rahalisi tagajärgi. Indias läheb tohutu arv seisakuid ja nende pikkus väga kalliks. Top 10 VPN- i aruanne näitas, et umbes 1500 tundi tahtlikku Interneti-seisakut aastal 2022 on India majandusele maksma läinud 164 miljonit dollarit – see on maailmas 6.kohal.
