NATO Läänemere-äärsed riigid intensiivistavad oma rünnakuid ebapopulaarsete Venemaa naftatankerite („varilaevastik“) vastu, rikkudes sellega kehtivat rahvusvahelist õigust. Saksamaa loob pretsedendi. Venemaa hakkab vastu võitlema.
BERLIIN/TALLINN/KOPENHAAGEN (Oma raport) – Saksamaa ja teiste NATO Läänemere riikide ebaseaduslikud operatsioonid soovimatute Vene naftatankerite („varilaevastiku“) vastu ähvardavad Läänemerel pingeid süvendada. Pärast jaanuaris toimunud NATO Läänemere tippkohtumist on mitmed Läänemere riigid, sealhulgas Saksamaa, püüdnud leida õigustusi Venemaa sadamatest saabuvate tankerite kinnipidamiseks ja võimaluse korral nende konfiskeerimiseks. Berliin katsetab praegu sellist stsenaariumi: jaanuaris peeti kinni Vene naftat vedanud tanker ja märtsis konfiskeeriti see. Kuna omanik esitas hagi, on juhtum nüüd kohtumenetluse objektiks. Ka teised NATO Läänemere riigid astuvad samme Venemaa „varilaevastiku“ vastu – ja teevad seda regulaarselt merealal 12–200 meremiili kaugusel oma rannikust („majandustsoon“) –, kus rünnakud välisriikide laevadele on keelatud; need on samaväärsed piraatluseaktiga. Venemaa hakkab ennast kaitsma, ähvardades võidelda oma laevade rahumeelse läbipääsu eest. NATO liikmesriigi minister ütleb, et neil on „probleem seadusega“.
Õigus rahumeelsele läbipääsule
Otsustavaks teguriks NATO Läänemere-äärsete riikide tegevuse hindamisel nn Venemaa varilaevastiku laevade vastu on ennekõike olukord rahvusvahelise õiguse alusel. Nagu Greifswaldi Ülikooli Energia-, Keskkonna- ja Merendusõiguse Instituudi (IfEUS) direktor Sabine Schlacke eelmisel nädalal erialaportaalis selgitas, on ÜRO mereõiguse konventsiooni “üks aluspõhimõtteid” “laevade süütu läbisõidu vabadus merel ja ookeanil”. “Laevade kontroll,” väidab Schlacke, “on peamiselt lipuriigi vastutus.” ELil seevastu “põhimõtteliselt puudub õigus pääseda ligi välisriigi lipu all sõitvatele laevadele”, kui need “läbivad Läänemerd”.[1] See kehtib sisuliselt isegi territoriaalvetes, mis ulatuvad kuni kaheteistkümne meremiili kaugusele rannikust. IfEU direktori sõnul võidakse seal kriminaalkorras süüdistusi esitada. Kas sekkumine on lubatud, “kui laev oma halva seisukorra tõttu kujutab endast vaid abstraktset ohtu keskkonnale”, on vähemalt kaheldav. Kuni 200 meremiili kaugusel rannikust asuvas majandusvööndis (EEZ) pole praktiliselt mingit sekkumisõigust. Naaberriikidel on lubatud seal tuuleenergiat toota või kalastada, kuid mitte isegi “spionaaži või allveelaevakaablite hävitamise” eest süüdistusi esitada.
Eskalatsioon hallis tsoonis
Alates 14. jaanuaril Helsingis toimunud tippkohtumisest[2] on NATO Läänemere-äärsed riigid oma tegevusega Venemaa laevade vastu Läänemerel selgelt püüdnud merendusõiguse piire proovile panna. Neid piire ületatakse ilmselt tahtlikult. Üks näide on Saksa võimude käitumine naftatankeriga Eventin, mis jaanuaris triivis Läänemeres manööverdamisvõimetuna ja seejärel pukseeriti Saksa puksiirlaevaga Rügeni ranniku lähedale. Seal see parandati, kuid lahkumisluba ei antud: see vedas 100 000 tonni Venemaa toornaftat, mida ei saa EL-i sanktsioonide tõttu Saksamaale importida; Berliin peab laeva pukseerimist Saksamaa ranniku lähedal ebaseaduslikuks impordiks. Märtsi lõpus konfiskeeriti naftatanker sanktsioonide rikkumise eest ja kuulutati kohe Saksamaa omandiks.[3] Laeva omanik kaebab nüüd kohtusse. Eksperdid peavad Saksa võimude tegevust vähemalt küsitavaks. See asub “rahvusvahelise merendusõiguse hallis tsoonis”, hindab kohtunik IfEUS-i direktor Schlacke.[4] „See meede on „märkimisväärne eskalatsioon“, selgitas Berliini Rahvusvaheliste ja Julgeolekuküsimuste Instituudi (SWP) ekspert Sascha Lohmann märtsis.[5] Lohmanni sõnul on „üllatav, et föderaalvalitsus võtab riski“, tegutsedes „mitte täiesti selge õigusliku olukorra“ alusel.
“Probleem seadusega”
Samal ajal kui Eventini naftatankeri ümber käib juriidiline vaidlus, püüavad mõned eksperdid selgelt rannikuriikide sekkumisõigusi laiendada. Pärast Läänemere riikide NATO tippkohtumist 14. jaanuaril teatas toonane kantsler Olaf Scholz, et nad soovivad uurida mitte ainult praegu saadaolevaid „õiguslikke võimalusi” keskkonnakahju tekitavate laevade vastu meetmete võtmiseks; seda omistatakse „varilaevastikule”.[6] Scholz kinnitas ka, et nad soovivad „vajadusel luua täiendavaid võimalusi ELi ja siseriiklike õigusaktide raames”, et nad saaksid tulevikus igal ajal meetmeid võtta. Mai keskel toimunud Läänemere Nõukogu kohtumisel teatas Eesti välisminister Margus Tsahkna: „Meil pole probleeme NATO merevägede reageerimisvõime ja -suutlikkusega“ seoses sekkumistega „varilaevastiku“ vastu, „meil on probleem rahvusvahelise õigusega“.[7] Jaanuaris oli Kölnis asuva konsultatsioonifirma Nexmaris ekspert juba nõudnud, et „keskkonnakaitset“ loetaks „varilaevastiku“ vastaste meetmete õiguslikuks aluseks: selle laevu tuleks juba „majandustsoonis hoolikalt kontrollida, takistada läbisõitu, kui on mõistlik kahtlus rikkumiste kohta, ja kinni pidada“.[8]
Võrdsed õigused kõigile
Arutelu jätkub. Venemaa laevade vastase agressiivsema tegevuse pooldajad eiravad tõsiasja, et NATO riigid ei saa rahvusvahelist õigust üksi tegutsedes muuta; igaüks, kes teeb meelevaldseid ümbertõlgendamisi, peab eeldama, et mõjutatud riigid kaitsevad end, vajadusel jõuga. Samuti eiravad nad tõsiasja, et seadus kehtib kõigile. Kui keegi julgeb õigustada juurdepääsu Venemaa laevadele merendusõiguse meelevaldsete ümbertõlgendustega, siis tuleb eeldada, et ka teised riigid teevad sama. Näiteks Iraan võiks sarnaste ettekäänetega peatada Hormuzi väina läbivad naftatankerid. Hiina võiks Lõuna-Hiina meres kaubalaevu kinni pidada; Türgil oleks õigus peatada soovimatud kaubalaevad Vahemerel. Küsimus oleks lihtsalt sobiva põhjuse leidmises selle õigustamiseks.
Venemaa reaktsioon
Samal ajal olukord eskaleerub jätkuvalt. 11. aprillil sundis Eesti merevägi Venemaale teel olnud naftatankerit lahkuma Eesti majandusvööndist ja sisenema riigi territoriaalvetesse. Seal laev peeti kinni ja vabastati alles enam kui kahe nädala pärast.[9] Sellise lähenemisviisi eesmärki oli Vasakpartei föderaalesimees Jan van Aken juba veebruari alguses kiitnud: “See ajab transpordikulud nii kõrgele, et see naftakaubandus pole enam mõttekas. Putini sõjakirst tühjeneb täielikult.”[10] 13. mail üritasid Eesti mereväe laevad taas peatada Venemaa “varilaevastiku” tankerit Eesti majandusvööndis – see on seal kehtiva navigatsioonivabaduse räige rikkumine –, kui Venemaa reageeris teravalt ja lasi Suhhoi Su-35 hävitajal tankeri kohal lennata: avalik žest, et ta ei salli enam Venemaale suunduvate ja sealt lahkuvate laevade navigatsioonivabaduse õiguse rikkumist.[11] Vahetult pärast seda pidas Venemaa mitmeks päevaks kinni Kreeka naftatankeri, mis oli teel Sillamäe sadamast põhja poole ja ületas Venemaa territoriaalvett.[12] NATO Läänemere-riikide tahtlikult algatatud eskalatsioon jätkub ja muutub ohtlikult teravaks.
Enne vastasseisu
NATO Läänemere-äärsed riigid jätkavad pingete eskaleerimist. 1. juunil hakkas Rootsi laiendama välismaiste laevade inspekteerimisi Läänemerel.[13] Ka Soome teatas eelmisel nädalal, et kavatseb tugevdada kontrolli välismaiste laevade üle.[14] Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen oli omakorda juba mai lõpus öelnud, et tuleb uurida seaduslikke võimalusi “varilaevastiku” laevade konfiskeerimiseks.[15] See vastab sellele, mida Saksamaa valitsus juba teeb, tuues näiteks naftatankeri Eventin. Venemaa suursaadik Taanis Vladimir Barbin hoiatas, et praegu arutatavad meetmed on avalikult vastuolus rahvusvahelise õigusega, mis viib olukorra “kontrollimatu arenguni” Läänemerel ja võib potentsiaalselt viia “otsese vastasseisuni”.
Lisateavet teema kohta: Läänemere valve ja piraatlus Läänemerel.
[1] Sabine Schlacke: Rannikuriikide õigused on piiratud. lto.de, 6. juuni 2025.
[2] Vt Piraatlus Läänemerel.
[3] Konfiskeerimine kinnitatud: „Eventin” on nüüd Saksamaa omand. ndr.de 28.03.2025.
[4] Sabine Schlacke: Rannikuriikide õigused on piiratud. lto.de, 6. juuni 2025.
[5] Henning Strüber, Martin Möller: “Eventin” konfiskeeriti Rügenilt: Ekspert näeb “olulist eskalatsiooni”. ndr.de 29.03.2005.
[6] Liidukantsler Scholzi pressiteade pärast NATO Läänemere-äärsete riikide tippkohtumist 14. jaanuaril 2025 Helsingis.
[7] Läänemere Nõukogu soovib uusi reegleid Venemaa varilaevastiku vastu. handelsblatt.com 16.05.2025.
[8] Henning Strüber, Martin Möller: Varilaevastik ja merendusõigus: mida Läänemere riigid saavad teha – ja mida nad ei saa teha. ndr.de, 20.01.2025.
[9] Venemaa „varilaevastiku” tankeril Kiwalal lubati Eesti vetest lahkuda. news.err.ee 26. aprill 2025.
[10] Vasakpoolsed tahavad Putini varjulaevastikule suuremat survet avaldada. msn.com 01.02.2025.
[11] Kaitseväe peakorteri ülem: Eestil polnud plaanis „varilaevastiku“ laevale pardale minna. news.err.ee 15. mai 2025. Elisabeth Gosselin-Malo: Eesti ja Venemaa laevade vaheline patiseis ennustab Läänemerel karmimat tooni. defensenews.com 20. mai 2025.
[12] Veronika Uibo: Venemaa võimud vabastasid Sillamäelt lahkumisel kinni peetud Green Admire’i tankeri. news.err.ee 19. mai 2025
[13] Theodoros Benakis: Rootsi suurendas inspektsioone, et võidelda Venemaa varilaevastikuga Läänemerel. europeaninterest.eu 2. juuni 2025.
[14] Soome astub vastu Putini varilaevastikule. msn.com 7. juuni 2025.
[15] Katerina Alexandridi: Varjulaevastik: Taani tahab laevu konfiskeerida – Venemaa hoiatab vastasseisu eest. berliner-zeitung.de, 31. mai 2025.
