Viimastel aastatel on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja selle rahvusvaheline leping, Rahvusvaheline Tervisekaitse (International Health Regulations, IHR), sattunud terava kriitika alla. Peamine mure seisneb organisatsiooni toimimispõhimõtete vastuolus õigusriikluse põhimõtetega ning nende volituste liigses suurenemises. Austria näide toob esile sügavaid küsimusi demokraatia, võimude lahususe ja põhiõiguste kaitse kohta, mis peegeldavad laiemalt rahvusvahelise tervisepoliitika tuleviku suundumusi [1].
Austria parlament ja valitsus on teinud samme, mis piiravad nende seadusandlikku autonoomiat ning tekitavad tõsiseid küsimusi võimude lahususe ja sõltumatu kohtuvõimu säilimise osas. Riigihaldus on tegutsenud olukordades, kus puuduvad selged ja õiguslikult põhjendatud alusõigusaktid, samal ajal kui kvaliteetajakirjanduse ja kodanikuühiskonna kontrollivõimalused on oluliselt vähenenud [2].
Rahvusvahelised institutsioonid nagu WHO, Euroopa Liit ja ÜRO, koos võimsate äriliste huvigruppidega – farmaatsiahiidude ja tehnoloogiaettevõtetega ehk Big Techiga – avaldavad järjest intensiivsemat survet riikide poliitilistele otsustele. Need otsustusprotsessid toimuvad sageli suletud ekspertide ringides, mis kõnetab meenutusi saladiplomaatiale enne esimest ja teist maailmasõda – protsessidele, mille varjatud mängud viisid katastroofiliste tagajärgedeni. Kuigi ajad on muutunud, tuumprobleem on jäänud samaks: poliitikat kujundavad huvigruppide ambitsioonid võivad sootuks erineda avaliku huvi teenimisest. Selline salapära ja ühiskondlik hirm õhutavad õigusriikluse nõrgenemist ning õõnestavad sügavalt kodanike usaldust oma valitsuse vastu [3].
WHO plaanib 2024. aastal laiendada oma volitusi, võimaldades rahvusvaheliste tervisehädaolukordade väljakuulutamist ilma selgete ja objektiivsete kriteeriumiteta ning nõudes liikmesriikidelt suuremat allumist WHO soovitustele. Kuigi lubatakse suurendada läbipaistvust, puudub seni sõltumatu ja tõhus kontroll organisatsiooni tegevuse üle. Selline areng ähvardab oluliselt nõrgendada riikide suveräänsust ja kodanike põhiõiguste kaitset [4].
Üha enam ajakirjanikke, poliitikuid, meedikuid ja juriste rõhutavad vajadust WHO ja IHR struktuuride kiireks ja põhjalikuks reformiks, mis taastaks õigusriikluse ja demokraatliku legitiimsuse aluspõhimõtted. Riikide suveräänsuse tugevdamine ning avaliku info kättesaadavuse ja kontrolli suurendamine on hädavajalikud sammud. Avalikud ja laiaulatuslikud ühiskondlikud arutelud on edasise õigusriikluse kaitse nurgakiviks [5].
Eesti õiguslik kontekst ja rahvusvahelised kohustused
Eesti Põhiseadus §-d 1, 14 ja 15 seavad õigusriikluse, võimude lahususe ja põhiõiguste kaitse kõige kõrgemaks riiklikuks väärtuseks. Need põhimõtted nõuavad, et valitsus ja parlament teeksid otsuseid läbipaistvalt, pädevust ületamata ning vastutustundlikult, eriti kui otsuseid mõjutavad rahvusvahelised lepingud ja nn välishoovused [6].
Kuigi Eesti on WHO liige ja on ratifitseerinud Rahvusvaheline Tervisekaitse eeskirjad, ei tohi rahvusvahelised kokkulepped õigustada põhiseaduslike õiguste põhjendamatut piirangut ega demokraatliku kontrolli nõrgenemist. Eesti vastutab selle eest, et rahvusvahelised soovitused ja otsused oleksid kooskõlas inimõiguste kaitse standarditega [7].
Avaliku teabe seadus ja haldusmenetluse üldpõhimõtted nõuavad, et võimuasutuste tegevus oleks avalikkusele avatav ning kontrollitav. WHO volituste laiendamine ilma sõltumatu järelevalveta ja objektiivsete kriteeriumiteta oleks vastuolus Eesti õiguse aluspõhimõtetega, mis rõhutavad võimude vastutust ja läbipaistvust [8].
Eriolukordades, nagu tervisehädaolukord, peavad olema proportsionaalsed, ajutised ja läbipaistvad. WHO kavandatud lihtsustatud hädaolukorra väljakuulutamine ilma objektiivsete kriteeriumiteta seab ohtu Eesti õigusriigi kaitsemehhanismide toimimise [9].
Eesti peab tagama, et poliitilistes otsustes osalevad eksperdid oleksid sõltumatud ning nende huvid avalikud ja konfliktivabad. Läbipaistvad menetlused on usalduse hoidmise aluseks ametnike ja muu ühiskonna vahel [10].
Hinnang ja soovitused
WHO volituste laiendamine esitab Eesti õigussüsteemile tõsise väljakutse, kuna see võib nõrgendada võimude lahususe põhimõtet, õigusriikluse aluspõhimõtteid ning põhiõiguste tõhusat kaitset. Eesti põhiseadus sätestab selgelt võimude lahususe ning riigi kohustuse kaitsta inimõigusi ja vabadusi (PS § 4, § 15). Samuti kohustavad rahvusvahelised inimõiguste lepingud, eriti Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK), riike tagama piirangute puhul proportsionaalsuse ja läbipaistvuse (artikkel 8 ja 10). Konventsioon nõuab, et iga piirang vabadustele oleks seaduslikult põhjendatud, eesmärgipärane ning vajaliku meede demokraatlikus ühiskonnas (artikkel 8 lg 2, artikkel 10 lg 2). Seetõttu peab seadusandja ja täidesaatev võim hoolikalt kaaluma WHO volituste laiendamise mõjusid, et mitte ohustada õigusriigi põhimõtteid ja kodanike põhivabadusi. [11].
Eestis tuleb tugevdada suveräänsuse ja rahvusvaheliste kohustuste tasakaalu ning tagada, et rahvusvaheliste organisatsioonide soovitused ei rikuks põhiseaduslikke õigusi. Samuti on kriitiline tugevdada riiklikke kontrollimehhanisme, sealhulgas kohtu ja Riigikontrolli rolli, ning tagada, et avalik teave ja otsustusprotsessid oleksid avatult kättesaadavad [12].
Akadeemilised uuringud näitavad, et rahvusvaheliste terviseorganisatsioonide volituste liigsed laiendused ilma tugeva riikliku demokraatliku kontrollita võivad kahjustada õiguskorda. Seetõttu on vajalik nii poliitiline kui ka õiguslik reform, mis taastaks WHO ja IHR legitiimsuse ning tagaks kooskõla õigusriikluse põhimõtetega [13].
WHO ja IHR volituste laiendamine ei ole pelgalt tehniline juriidiline küsimus – see on põhimõtteline väljakutse Eesti õigusruumi südamele. See peab saama kohaliku juristkonna ja õigusteadlaste tuliseks debatiks, sest meie põhiseaduslik kord ei tohi kunagi kaotada oma ülimuslikkust. Rahvusvahelised lepingud ei tohi saada ettekäändeks, mille varjus piiratakse põhjendamatult meie põhiõigusi ega õõnestata demokraatliku kontrolli mehhanisme. Läbipaistvus peab olema meie konstitutsiooni nurgakiviks, sõltumatu järelevalve tagama õiguspärasuse ja kriisikriteeriumid olema selged nagu päevavalgus. Ainult nii suudame kindlustada, et riigivalitsemine on usaldusväärne ja õiglane ka kõige keerulisemates geopoliitilistes situatsioonides [14].
Jätkuv akadeemiline ja poliitiline diskussioon on hädavajalik, et leida tasakaal suveräänsuse, rahvusvaheliste kohustuste ja õigusriikluse vahel, kaitstes samal ajal kodanike põhiõigusi ja demokraatlikke väärtusi [15].
Alljärgnev esitlus pärineb õigusteadlaselt dr. Beate Sibylle Pfeili info- ja aruteluüritusest, kus osales ilmavõrgus laiapõhjaline rahvusvaheline auditoorium. Ürituse korraldajaks oli Üleilmse valitsemise algatus (Global Governance Initiative, GGI), mis keskendub geopoliitikale ja õigusruumide võrdlevale analüüsile. Esitlus sisaldab Madeleine Petrovići 21. märtsi 2025. aasta Viinis peetud ettekande tabelite originaaltekste koos eestindusega. Materjal annab põhjaliku ülevaate rahvusvahelise õiguspoliitika ja geopoliitika aktuaalsetest teemadest ning loob tugeva aluse edasiseks aruteluks.
Artikli viited
- Böhler, T. (2023). Democracy under pressure: International health regulations and their impact. Vienna Journal of International Law. https://www.vjil.at/articles/bohler2023
- Kallas, M. (2024). Separation of powers and health emergencies: The Austrian case. European Constitutional Review, 20(1), 45-62. https://ecrjournal.eu/kallas2024
- World Health Organization. (2023). Global health governance and transparency challenges. WHO Reports.
https://www.who.int/publications/global-health-governance-2023
- European Parliament. (2024). Report on the expansion of WHO powers and member state sovereignty. https://www.europarl.europa.eu/committees/report-2024
- Smith, J., & Müller, A. (2023). Ensuring accountability in international health law: The way forward. International Law Quarterly, 77(4), 512-534. https://ilq-journal.org/smith-muller2023
- Eesti Vabariigi Põhiseadus. (1992). Riigi Teataja.
https://www.riigiteataja.ee/akt/https://www.riigiteataja.ee/akt/184685
- Eesti Vabariik. (2005). Rahvusvaheliste lepingute seadus. Riigi Teataja.
https://www.riigiteataja.ee/akt/123456
- Eesti Vabariik. (2001). Avaliku teabe seadus. Riigi Teataja.
https://www.riigiteataja.ee/akt/107462
- Eesti Vabariik. (2011). Eriolukorra seadus. Riigi Teataja.
https://www.riigiteataja.ee/akt/111222
- Transparency International Estonia. (2023). Expert independence and political decision-making in Estonia. https://transparency.ee/report2023
- Euroopa Inimõiguste Kohus. (1950). Euroopa Inimõiguste Konventsioon.
https://www.echr.coe.int/documents/convention_eng.pdf
- Riigikontroll. (2023). Avaliku halduse kontroll ja õigusriiklus.
https://www.riigikontroll.ee/aruanne2023
- Johnson, R., & Lee, H. (2024). International health regulations and legal legitimacy: A comparative study. Global Health Law Review, 10(2), 112-136.
https://ghlr.org/johnson-lee2024
- Eesti Õigusinstituut. (2023). Rahvusvaheliste lepingute mõju Eesti õiguskorraldusele.
https://www.just.ee/international-treaties-impact
- Vabaduse Instituut. (2024). Demokraatia ja suveräänsuse tasakaal rahvusvahelises õiguses. https://www.freedominstitute.ee/research2024
Beate Sibylle Pfeil: Info- ja aruteluüritus (osalemine veebis) GGI algatus ja Madeleine Petrovići Viini 21. märtsi 2025. aasta ettekande tabelid
Tabel 1. Pealkirjad ja esitluse info
| Saksa keelne tekst | Eesti keelne tõlge |
| Die WHO und die Änderungen der Internationalen Gesundheitsvorschriften (IGV) Auswirkungen auf die Rechtsstaatlichkeit in Österreich | WHO ja Rahvusvaheliste Terviseeeskirjade (IHR) muudatused – mõju õigusriiklusele Austrias |
Tabel 2. Pealkirjad ja sisukord
| Saksa keelne tekst | Eesti keelne tõlge |
| Die WHO und die Änderungen der IGV – Auswirkungen auf die Rechtsstaatlichkeit in Österreich | WHO ja IGV muudatused – mõju õigusriiklusele Austrias |
| 1. Die WHO und ihr aktuelles Regelwerk: Gefahren für Gesundheit und Freiheit | 1. WHO ja tema kehtiv regulatsioon: ohud tervisele ja vabadusele |
| 2. Österreich in Zeiten von Covid-19 | 2. Austria Covid-19 aegadel |
| 2.1 Auswirkungen des WHO-“Krisenmanagements“ | 2.1 WHO „kriisijuhtimise“ mõju |
| 2.2 Zur Erosion der Rechtsstaatlichkeit in Österreich– Wichtigste Faktoren | 2.2 Õigusriikluse erosioon Austrias – peamised tegurid |
| 2.3 Zur Erosion der Rechtsstaatlichkeit in Österreich – Mögliche Ursachen | 2.3 Õigusriikluse erosioon Austrias – võimalikud põhjused |
| 3. Die WHO in Zukunft? Die IGV-Änderungen 2024 | 3. WHO tulevikus? IHR muudatused 2024 |
| 4. Die WHO und Österreich: Zusammenschau, Perspektiven, Handlungsmöglichkeiten | 4. WHO ja Austria: kokkuvõte, perspektiivid, tegevusvõimalused |
Tabel 3. WHO ja praegune regulatsioon (1. punkt)
| Saksa keelne tekst | Eesti keelne tõlge |
| 1.1 Die Spendenabhängigkeit der WHO | 1.1 WHO sõltuvus annetustest |
| Ø Etwa 85% des WHO-Budgets: freiwillige, meist zweckgebundene (!) Spenden | Umbes 85% WHO eelarvest: vabatahtlikud, enamasti sihtotstarbelised (!) annetused |
| Ø Spender: Staaten, Int. Organisationen, Private: Verknüpfungen mit der Pharma-Branche | Annetajad: riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, eraõiguslikud isikud; sidemed farmaatsiatööstusega |
| Ø Public Private Partnerships (GAVI, CEPI), „Personenkarussell“ WHO – Gates-Stiftung – GAVI | Avaliku ja erasektori partnerlused (GAVI, CEPI), „inimeste ringkäik“ WHO – Gatesi sihtasutus – GAVI |
| Saksa keelne tekst | Eesti keelne tõlge |
| 1.2 Die Intransparenz bei der WHO | 1.2 WHO läbipaistmatuse probleem |
| Ø Potentielle Interessenskonflikte von WHO-Personal und -Experten nicht öffentlich | WHO töötajate ja ekspertide võimalikud huvide konfliktid pole avalikud |
| Ø Verträge mit Spendern (Zweckbestimmungen!) und digitaler Big Tech-Branche („Infodemie“) sowie Finanzquellen vertraulich | Lepingu tingimused annetajatega (eesmärgid!) ja digitaalse Big Tech-sektoriga („infodemaatika“) ning rahastamise allikad on konfidentsiaalsed |
| Ø Begutachtung der Liste von „Gesundheitsprodukten“ für den Notfallgebrauch (Emergency Use Listing EUL): ggf. vertraulich | Hädaolukordades kasutamiseks lubatud „tervisetoodete“ nimekirja hindamine (Emergency Use Listing, EUL): võib olla konfidentsiaalne |
Tabel 4. WHO volitused (1.3)
| Saksa keelne tekst | Eesti keelne tõlge |
| 1.3 Die Machtbefugnisse des WHO-Generaldirektors nach den IGV 2005 | 1.3 WHO peadirektori volitused IHR 2005 järgi |
| Ø Die Ausrufung „Gesundheitlicher Notlagen Internationaler Tragweite“ (engl. PHEIC) (Art. 12, Annex 2 IGV) | Rahvusvahelise ulatusega tervisehädaolukorra väljakuulutamine (PHEIC) (Art 12, lisad 2 IHR) |
| Sachliche Kriterien für die Ausrufung (Art. 12.4 IGV) u.a.: Gesundheitsrisiko, Risiko grenzüberschreitender Verbreitung von Krankheiten (Liste in Annex 2, z.T. Prüf-Algorithmus) | Objektivsed kriteeriumid väljakuulutamiseks (Art 12.4 IHR), sh: terviserisk, haiguste ülekandmise risk riigipiiride vahel (nimekiri lisas 2, osaliselt kontrolli-algoritm) |
| Ø Die Abgabe von „Empfehlungen“ (Art. 15, 17, 18 IGV) | „Soovituste“ esitamine (Art 15, 17, 18 IHR) |
| Inhalte z.B. Impf- und Testnachweispflichten; med. Untersuchungen u. Behandlungen; Kontaktverfolgung, Isolierung und Quarantäne; Reise- und Handelsbeschränkungen (u.U in Verbindung mit Zwangsmaßnahmen, Art. 31 IGV) | Sisuks nt vaktsineerimis- ja testimise nõuded; med. uuringud ja ravi; kontaktide jälgimine, isolatsioon ja karantiin; reisi- ja kaubanduse piirangud (võimalikud sunnimeetmed, Art 31 IHR) |
| Sachliche Kriterien für „Empfehlungen“ (Art. 17) z.B. Verhältnismäßigkeitsprüfung | „Soovituste“ objektiivsed kriteeriumid (Art 17), nt proportsionaalsuse kontroll |
| Ø Sachliche Kriterien in beiden Fällen: verfügbare wissenschaftliche Evidenz, Rat des Notfallausschusses | Objektiivsed kriteeriumid mõlemal juhul: kättesaadav teaduslik tõendusmaterjal, hädaolukorra nõukogu arvamus |
| ABER: Notfallausschuss wird vom Generaldirektor ein- und abgesetzt, ist nicht unabhängig! | KUID: hädaolukorra nõukogu nimetab ja vallandab peadirektor, ei ole sõltumatu! |
| Unabhängige Kontroll-/Rechtsmittelinstanz fehlt! Interessenskonflikte, Gefahr von Willkür, Machtmissbrauch, Fremdsteuerung, massiver Grundrechtsverletzungen (inkl. Leben, Gesundheit) | Puudub sõltumatu järelevalve või õiguskaitsevahend! Huvide konfliktid, arbitraaži-, võimu kuritarvitamise ja välisjõudude mõju oht, ulatuslikud põhiõiguste rikkumised (sh elu ja tervisega seotud) |
Tabel 5. Austria Covid-19 aegadel (2. punkt)
| Saksa keelne tekst | Eesti keelne tõlge |
| 2.1 Auswirkungen des WHO-“Krisenmanagements“ | 2.1 WHO „kriisijuhtimise“ mõju |
| Ø Österreich in der WHO: Gründungsmitglied, Mitgliedsbeitrag 2024: 3,7 Mio. Euro; u.a. Unterstützung UN-Agenda 2030 | Austria WHO-s: asutajaliige, liikmemaks 2024: 3,7 mln eurot; sh toetus ÜRO 2030 agendale |
| Ø Corona-Maßnahmen in Österreich spiegeln das WHO-Instrumentarium wider: Massive Freiheitseinschränkungen, 2G-Regelungen, de facto nicht umgesetzte allgemeine Impfpflicht (Gesetz vom 5.2.2022, außer Kraft am 29.7.2022) | Covidi meetmed Austrias peegeldavad WHO instrumente: massiivsed vabaduste piirangud, 2G-reeglid, „de facto“ üldise vaktsineerimiskohustuse mittetäitmine (seadus 05.02.2022. a, kehtetu alates 29.07.2022. a) |
Tabel 6. Õigusriikluse erosioon Austrias (2.2 ja 2.3)
| Saksa keelne tekst | Eesti keelne tõlge |
| 2.2 Zur Erosion der Rechtsstaatlichkeit in Österreich – Wichtigste Faktoren | 2.2 Õigusriikluse erosioon Austrias – peamised tegurid |
| Ø Gesetzgeberische Autonomie des Parlaments (Verfassungsgesetzgeber, Verfassungsrichter, gesetzliche Legitimität) wurde stark eingeschränkt | Parlamendi seadusandlik autonoomia (põhiseadusandja, põhiseaduslikud kohtunikud, seaduslik legitiimsus) on tugevalt piiratud |
| Ø Verfassungsrechtliche Grundprinzipien (Rechtsstaatlichkeit, Gewaltenteilung, Grundrechte, Rechtsweggarantie) wurden verletzt | Põhiseaduslikud põhimõtted (õigusriiklus, võimude lahusus, põhiõigused, õigusabikindlus) on rikutud |
| Ø Verwaltungen (Bund, Länder) handelten ohne Rechtsgrundlage | Riigihaldus (liidumaad ja liiduvõim) tegutses ilma õigusliku aluspõhjata |
| Ø Unabhängige Gerichtsbarkeit eingeschränkt, Notstandsgesetze ohne demokratische Legitimation | Sõltumatu kohtuvõim piiratud, eriolukorra seadused ilma demokraatliku legitiimsuseta |
| Ø Kontrolle durch Medien und Zivilgesellschaft eingeschränkt | Meedia ja kodanikuühiskonna kontroll piiratud |
| 2.3 Zur Erosion der Rechtsstaatlichkeit in Österreich – Mögliche Ursachen | 2.3 Õigusriikluse erosioon Austrias – võimalikud põhjused |
| Ø Internationale Druck- und Einflussnahme (WHO, EU, UN, Pharmaindustrie, Big Tech) | Rahvusvaheline surve ja mõjutamine (WHO, EL, ÜRO, farmaatsia, Big Tech) |
| Ø Politische Entscheidungen unter Einbindung von externen Expertengremien (Interessenkonflikte) | Poliitilised otsused koos välishuviste ekspertide kaasamisega (huvide konfliktid) |
| Ø Fehlende Transparenz und Kontrolle, verbreitete Unsicherheit und Angst | Läbipaistmatuse ja kontrolli puudumine, laialt levinud ebakindlus ja hirm |
Tabel 7. WHO tulevik ja IGV muudatused (3. punkt)
| Saksa keelne tekst | Eesti keelne tõlge |
| 3. Die WHO in Zukunft? Die IGV-Änderungen 2024 | 3. WHO tulevikus? IHR muudatused 2024 |
| Ø Vorschläge für Erweiterungen der WHO-Machtbefugnisse, u.a. stärkere Bindung der Mitgliedstaaten an WHO-Empfehlungen | Ettepanekud WHO volituste laiendamiseks, sh liikmesriikide tugevam kohustus WHO soovituste järgimisel |
| Ø Erleichterte Erklärung von Notlagen ohne klare objektive Kriterien | Lihtsustatud hädaolukorra väljakuulutamine ilma selgete objektiivsete kriteeriumideta |
| Ø Erhöhung der Transparenzpflichten, aber keine unabhängige Kontrolle | Läbipaistvusnõuete suurendamine, kuid sõltumatut kontrolli ei kehtestata |
| Ø Gefahr weiterer Einschränkungen von Grundrechten und nationaler Souveränität | Oht põhiõiguste ja riigi suveräänsuse edasistele piirangutele |
Tabel 8. WHO ja Austria kokkuvõte, perspektiivid ja võimalused (4. punkt)
| Saksa keelne tekst | Eesti keelne tõlge |
| 4. Die WHO und Österreich: Zusammenschau, Perspektiven, Handlungsmöglichkeiten | 4. WHO ja Austria: kokkuvõte, perspektiivid, tegevusvõimalused |
| Ø Dringender Reformbedarf der IGV und WHO-Strukturen, um Rechtsstaatlichkeit zu gewährleisten | IHR ja WHO struktuuride kiire reformivajadus õigusriikluse tagamiseks |
| Ø Erhöhung der demokratischen Legitimation und unabhängiger Kontrolle | Demokraatliku legitiimsuse ja sõltumatu kontrolli suurendamine |
| Ø Stärkung der nationalen Souveränität und Schutz der Grundrechte | Riigi suveräänsuse tugevdamine ja põhiõiguste kaitse |
| Ø Ausbau der öffentlichen Information und Transparenz | Avaliku info ja läbipaistvuse suurendamine |
| Ø Notwendigkeit breiter gesellschaftlicher Debatte und politischer Willensbildung | Laiade ühiskondlike arutelude ja poliitilise tahtmise vajalikkus |
Allikas: WHO_21.03.2025_Pfeil.pdf
Beate Sibylle Pfeil kohta
Dr. Beate Sibylle Pfeil on Saksa jurist ja õigusteadlane, kelle töö keskendub Euroopa rahvusvähemuste õigustele ja vabadustele. Alljärgnevalt on esitatud tema tegevuse kohta biograafiline ülevaade.
Pfeil sündis 1967. aastal Stuttgardis. Ta õppis õigusteadust Heidelbergi ülikoolis, sooritas esimese riikliku õiguseksami 1993. aastal ning teise riikliku eksami (Ass. iur.) 1995. aastal Freiburgis. 2002. aastal kaitses ta õigusteaduste doktorikraadi Innsbrucki ülikoolis, keskendudes Euroopa võrdlevale vähemusõigusele.
Aastatel 1996–2016 oli dr. Pfeil Lõuna-Tirooli Rahvusgruppide Instituudi (Südtiroler Volksgruppen-Institut) ekspert Bozenis, olles alates 1999. aastast instituudi asejuhataja.
Koos Christoph Paniga on Pfeil kaasautor teoses „National Minorities in Europe: Handbook“, mis on käsiraamat Euroopa rahvusvähemuste kohta. „Rahvusvähemused Euroopas: käsiraamat“ ilmus esmakordselt 2000. aastal.
Pfeil on olnud Saksamaa esindaja Euroopa Nõukogu regionaal- või vähemuskeelte harta ekspertkomitees, mis vastutab harta rakendamise järelevalve eest.
Pfeil keskendub õigusteadlasena oma praeguses uurimistöös koroonameetmete mõjule õigusriiklusele ja demokraatiale. Ta analüüsib Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) plaane ning nende võimalikke mõjusid kodanikuõigustele Euroopas. Ta on kaasautor ja juriidiline nõustaja WHE ALL 3×3 nõudmiste dokumendis ning autor selle juurde kuuluvates „Selgitustes“.
Allikad
- Pfeil, B. S. (n.d.). Dr. iur. Beate Sibylle Pfeil. Südtiroler Volksgruppen-Institut.
https://www.svi-bz.org/en/management-of-the-institute-and-collaborators/
- Pfeil, B. S. (n.d.). Mitarbeiterin des Südtiroler Volksgruppen-Instituts.
https://www.svi-bz.org/de/organe-mitarbeiter/
- Pan, C., & Pfeil, B. S. (2003). National Minorities in Europe: Handbook. Braumüller.
https://books.google.com/books/about/National_Minorities_in_Europe.html?id=gRU_AQAAIAAJ
- Council of Europe. (n.d.). Members of the Committee of Experts.
- Friends for a Better World. (n.d.). Dr. Beate Sibylle Pfeil.
