Samal ajal kui Venemaa ja Ukraina jätkavad rekordarvu droonide saatmist üle oma piiri, mis toimub nüüdseks igaõhtuste õhurünnakutena, on Moskva märkimisväärselt suurendanud oma maapealset pealetungi, teatades nädalavahetusel, et on alustanud esimest korda enam kui kolm aastat kestnud sõja jooksul edasitungi Ukraina Dnipropetrovski oblastisse, mis tähistab märkimisväärset territoriaalset eskaleerumist takerdunud rahuläbirääkimiste ajal.
Venemaa endine president Dmitri Medvedev ütles, et edusamm on Zelenskõi valitsusele hoiatus aktsepteerida “kohapealset reaalsust”.
Sotsiaalmeedia avalduses öeldi täies mahus, et “need, kes ei taha läbirääkimistel sõja tegelikkust tunnistada, saavad kohapeal uue reaalsuse osaliseks”.
Samal ajal avaldas Venemaa armee fotod, mis näitavad vägesid heiskamas Venemaa lippu Zorja küla kohal Donetski oblastis, Dnipropetrovski oblasti sisepiiri lähedal, keset läände suunatud pealetungi.
Venemaa kaitseministeerium teatas pühapäeval, et tankiüksuse väed on “jõunud Donetski Rahvavabariigi läänepiirile ja jätkavad pealetungi Dnipropetrovski oblastis“.
Sõdurid heiskavad Venemaa lippu Donetski oblastis Zorja küla läänepoolseima hoone kohal.
Ukraina valitsus pole uuele edasiliikumisele veel avalikku vastust andnud, kuid üks sõjaväelane ütles AFP-le, et Venemaa edasiliikumine piirkondliku piiri lähedal on tõepoolest aeglane. Sama raporti kohaselt on põhjust arvata, et Venemaa võib peagi seal võtmelinna vallutada:
Ukraina sõjaväelased ütlesid varem AFP-le, et Venemaa saab valdavalt tasasel alal suhteliselt kiiresti edasi liikuda, kuna seal on vähem looduslikke takistusi või külasid, mida Kiievi väed saaksid kaitsepositsioonidena kasutada.
Piirkond ja eriti Dnipro linn on olnud pidevate Venemaa rünnakute all alates Moskva sissetungist 2022. aasta veebruaris.
Venemaa kasutas Dniprot 2024. aasta lõpus oma „eksperimentaalse” Orešnik-raketi katsepolügoonina, väites, et tabas aeronautika tootmisüksust.
Dnipropetrovski oblastis elas enne sõda kolm miljonit inimest ja see on endiselt oluline tööstuskeskus ning Ukraina sõjavägi on lubanud rindel vastupanu jätkata.
Takerdunud rahuläbirääkimistel on Moskva nõudnud Ukrainalt Donbassi territooriumide liitmist Venemaa Föderatsiooniga – mida Zelenskõi on keeldunud tegemast.
Dnipropetrovsk ei kuulu nelja Venemaa poolt ametlikult (ja varasemate idas toimunud „rahvahääletuste” põhjal) endale nõutud territooriumi hulka – aga kui Vene väed hakkavad seda okupeerima, võib Moskva kindlasti lisada selle Kiievi üle avaldatava surve ja mõjuvõimu tugipunktiks.
Venemaa lasi pühapäeval välja tohutul hulgal enesetapu droone, väidavad teated…
See on ka selge märk sellest, et Trumpi toetatud rahuprotsess ei vii kuhugi ega ole lahinguvälja tegelikkust üldse mõjutanud. Trumpi administratsioon on viimasel ajal teinud märkusi, mis viitavad sellele, et see võiks konflikti vähem sekkuda ja oodata võitluse lõppu, selle asemel et pooli rahu saavutamiseks survestada.
„Mõnikord näeb kahte väikest last hullupööra kaklemas, nad vihkavad teineteist ja kaklevad pargis,“ ütles Trump neljapäeval sõda kommenteerides. „Mõnikord on parem lasta neil mõnda aega kakelda ja siis nad lahku tõmmata,“ lisas ta. See viitab sellele, et USA president on pettunud ja valmis eemalehoidvamaks lähenemiseks, aga kas ta katkestab ka abi ja relvade voo Ukrainale?
