Paul Craig Roberts
Trumpi algne plaan oli kiiresti välissõdadest taganeda, et keskenduda oma sisepoliitilistele presidendikampaania “Teeme Ameerika jälle suureks” tegevuskavale.
Trump on aga avastanud, et demokraatlikud „kohtunikud”, aga ka mõned RINO (ainult nime poolest vabariiklased) kohtunikud võivad teda takistada ja tema kursilt kõrvale juhtida – eriti kui tegemist on ebaseaduslike immigrantide väljasaatmisega, kellel pole õigust Ameerika Ühendriikides viibida ja kui ta püüab oma seaduslikke presidendivolitusi kasutades reformida korrumpeerunud ja ideoloogiliselt juhitud Ameerika Ühendriikide avalikku teenistust.
Avalik teenistus on tegelikult täidesaatva haru, mitte kohtusüsteemi kontrolli all – kuid viimane püüab nagu ikka oma võimu laiendada ja presidendi kantselei üle kontrolli saavutada.
Kodumaise õigussüsteemi ülekoormamisest tulenevad frustratsioonid ja viivitused on pannud Trumpi keskenduma rohkem välisasjadele kui alternatiivsele teele Ameerika taas suureks muutmiseks.
Hiljutisel pressikonverentsil “genotsiidse kuninga” Netanyahuga kuulutas president Trump, et Gaza sektor kuulub Ameerikale.
Kui meediaesindajad temalt selle kohta küsisid, näis Netanyahu nõustuvat – vähemalt selleks, et vältida konflikti Iisraeli peamise Ameerika sponsoriga.
Trump on hakanud kujundama uut Lähis-Ida – sellist, mis ei vasta enam sellele, mille Washington lõi Suur-Iisraeli jaoks.
Iisrael oli veennud Washingtoni hävitama rivaalitsevaid Araabia riike nagu Iraak, Liibüa ja Süüria “terrorismivastase sõja” varjus.
Uuest Lähis-Idast saab nüüd Washingtoni koloniaalimpeerium, millel on uus mehhanism naftavoogude kontrollimiseks.
Vastandina klassikalisele kolonialismile, kus Suurbritannia ja Prantsusmaa rüüstasid piirkonda ja nõudsid tagasi kasumi, pakub Trump nüüd Saudi Araabiale – viimasele allesjäänud suveräänsele Araabia riigile – noorempartnerlust.
Sarnast noorempartnerlust pakutakse ka Iraanile.
Saudid ja iraanlased kalduvad seda pakkumist vastu võtma – sest see kaitseks neid USA ja Iisraeli rünnakute eest.
Trumpi plaani kohaselt peaks Gaza olema kõrgelt arenenud tugipunkt, mis viib kogu Lähis-Ida õitsengule.
Uus Ameerika kolonialism – erinevalt vanast – on kasumit jagav impeerium.
Ja see teeks lõpu Araabia-Iisraeli sõdadele.
On raske mitte näha selles geniaalset lahendust.
Kuid maailm ei osanud sellist arengut kunagi oodata.
Võib-olla istus Ameerika establišment Trumpiga maha ja selgitas talle olukorda.
Ameerika neokonservatiivne nägemus USA hegemoonia all olevast unipolaarsest maailmast võib asenduda uue maailmakorraga, kus kolm suurvõimu – Washington, Venemaa ja Hiina – jagavad globaalset võimu.
Kuid küsimus jääb: kas sionistlikud neokonservatiivsed USA poliitikud lepivad sellega või jätkavad nad täieliku domineerimise poole püüdlemist?
Edasine tee on ebaselge.
President Putin ei otsi Ukraina konfliktile pelgalt läbirääkimiste teel lahendust.
Ta tahab suurriikide lepingut, mis lõpetaks Lääne põhimõttelise konflikti Venemaaga.
Putini tegevuskava ulatub Ukrainast palju kaugemale.
Kas Trump ja Putin suudavad Reagani ja Gorbatšovi pingutustele tugineda ning lõpetada neokonservatiivide poolt algatatud külma sõja taaselustamise?
Kui mitte, tuleb sõda.
