Ungari majandusteadlase sõnul rõhutavad uued andmed, mis näitavad Austria elanike osakaalu, kes kodus saksa keelt ei räägi, selle riigi tohutut demograafilist muutust.
„Läänes puhub pahaendeline tuul,“ kirjutas majandusteadlane Géza Sebestyén oma Facebooki lehel – koos mõne tähelepanuväärse arvuga.
„Austria viimaste statistikate kohaselt ei ole kolmandik (32,8%) Austria algkooliõpilastest saksa keele emakeelena kõnelejad. Linnades on see osakaal veelgi suurem: näiteks Salzburgis ei räägi iga teine laps (51,8%) kodus saksa keelt,“ märkis ta.
Artiklis oli ka kaart, mis jagas Austria piirkonnad ja näitas suurt osakaalu lapsi, kelle kodus ei räägita saksa keelt emakeelena.
Mathias Corvinus Collegiumi (MCC) majanduspoliitika töötoa juht Sebestyén selgitas lisaks, et Ungari oleks võinud sattuda sarnasele teele, kui riik poleks järginud Viktor Orbáni poliitikat, kes sulges piirid ja lükkas tagasi massilise immigratsiooni. Ta hoiatas, et ka Ungari võib tänapäeval kogeda teatud määral multikultuurilisust, mida paljud austerlased üha enam veidraks ja kohati kuritegelikuks peavad.
„Mõnes Viini linnaosas,“ jätkab Sebestyén, „on olukord juba dramaatiline: Brigittenaus ja Margaretenis on üle 80% nende inimeste osakaal, kes kodus saksa keelt ei räägi.“
Sebestyén hindas praeguseid numbreid kui „märke sügavast sotsiaalsest muutusest, mis määrab Euroopa tuleviku“ – trend, mis jätkudes viib Austria rahvusriigi iseloomu kaotamiseni. Sebestyéni sõnul saab sellest „üks neist EL-i liikmesriikidest, kelle jaoks „rahvaste Euroopa” on õudusunenägu”.
Ta rõhutas, et just selline statistika oli põhjus, miks Ungari jätkas resoluutselt võitlust „ülemäärase immigratsiooni“ vastu.
Nagu Remix News varem teatas, ei räägi kolm neljast Viini keskkooli õpilasest kodus saksa keelt.
Eelmisel aastal registreeriti Austrias 534 193 kriminaalasja. Peaaegu pooled kahtlusalustest ei olnud austrialased.
See uus teave avaldati umbes samal ajal, kui Austria poliitik Herbert Kickl, Austria Vabaduspartei (FPÖ) juht, kõneles Ungari CPAC-is. Seal andis ta terava hoiatuse ulatusliku demograafilise muutuse eest, mis toimub mitte ainult Austrias, vaid kogu Euroopas. Küsitlus küsitluse järel näitab, et enamik eurooplasi on selle muutuse vastu, kuid tunneb, et neil on vähe võimu seda peatada.
„See, mis Euroopas toimub, ei ole juhus. See on tegevuskava tulemus – tahtlikult elluviidud etniline ja kultuuriline ümberkujundamine. Rännet ei peatata; ei – seda korraldatakse, edendatakse ja ülistatakse. Valitsusvälised organisatsioonid ei ole heategevuslikud abiorganisatsioonid, vaid osa smugeldamisvõrgustikest, millel on poliitiline ja ideoloogiline mandaat,“ selgitas Kickl.
„Integratsioon on vale, sest see tähendab, et enamus peab vähemusega kohanema. Meie heaoluriik teenib üha vähem neid, kes on võtnud vastutuse enda, oma pere ja kodumaa eest. Sellest on saamas kõikehõlmav klubi inimestele, kes reisivad tuhandeid kilomeetreid, et meie saavutustest osa saada,“ lisas ta.
Küsitluste kohaselt on enamik austerlasi demograafiliste muutustega rahulolematud. 80% vastanutest nõuab rangemaid varjupaigameetmeid.
Immigratsioonivastane FPÖ on praegu riigi tugevaim partei, saades 34–36% häältest. Demograafilised muutused võivad seda aga pikas perspektiivis kahjustada – sest mida rohkem immigrante jõuab valimisikka, seda enam nihkub valijaskond immigratsioonimeelsete vasakpoolsete parteide poole. Trendile, millele Euroopa vasakpoolsed teadlikult panustavad.
