Uuring kinnitab, et linnud hingavad sisse mikroplasti – kas sina hingad seda ka sisse?

Dr. Joseph Mercola analüüs

Lugu lühidalt

• Mikroplastik on pisikesed, alla 5 millimeetri suurused plastosakesed, mida leidub kogu keskkonnas ja mis võivad koguneda inimeste ja loomade kopsukoesse.
• 2025. aasta uuringus leiti mikroplastiosakesi kõigist 51 linnuliigi kopsuproovidest, keskmiselt 221 osakest linnu kopsu kohta. Need tulemused näitavad sarnaselt laialt levinud saastumist inimestel.
• Varasemad uuringud on näidanud, et inimese kopsukoes leidub mikroplasti, kusjuures on tuvastatud tavalistest plastidest, näiteks polüpropüleenist ja polüetüleentereftalaadist (PET), valmistatud osakesi.
• Mikroplastik häirib hormoonide tasakaalu, põhjustab kroonilist põletikku, tekitab oksüdatiivset stressi, kahjustab soolestiku tervist ning võib isegi ületada platsentat ja hematoentsefaalbarjääri.
• Mikroplastiga kokkupuute vähendamiseks kasuta korduvkasutatavaid kotte, hoia toitu klaasnõudes, väldi ühekordselt kasutatavaid plaste, vali looduslikke majapidamistarbeid ja paranda siseõhu kvaliteeti õhufiltri abil.

Mikroplastik on väikesed plastosakesed, mille suurus on alla 5 millimeetri. Need tekivad siis, kui suured plastmaterjalid, näiteks pakendid, tekstiilid, rehvid ja tööstuskatted, lagunevad kuumuse, hõõrdumise või kulumise tõttu. Need osakesed ei lagune, vaid jäävad keskkonda. Nende suurus muudab nad eriti ohtlikuks, kuna nad on piisavalt väikesed, et keha kaitsemehhanismidest mööda hiilida ja kudedesse koguneda.

2019. aastal toodeti kogu maailmas 460 miljonit tonni plastikut ja see arv peaks 2060. aastaks kolmekordistuma. Seega pole üllatav, et mikroplastik on kõikjal – see reostab meie ookeane, saastab meie toitu ja täidab isegi õhku, mida me hingame. Üks selgemaid hoiatusi tuleb praegu lindudelt.

Linde peetakse keskkonna valvuriteks, kuna nad näitavad varakult ökoloogilise kahju märke. Hiljuti ajakirjas Journal of Hazardous Materials avaldatud uuringus leiti mikroplasti kümnete metslinnuliikide kopsukoest. Asjaolu, et plastik on kogunenud nende kopsudesse, tähendab, et sama asi juhtub tõenäoliselt ka sinuga – võib-olla veelgi suuremas mahus.

Uus uuring paljastab lindude kopsudes mikroplasti

2025. aastal ajakirjas Journal of Hazardous Materials avaldatud uuringus analüüsiti Hiinas Chengdu Tianfu rahvusvahelise lennujaama lähedal elava 51 erineva linnuliigi kopsukude. Eesmärk oli kindlaks teha, kas esineb mikroplasti (pisikesed plastosakesed vahemikus 1 mikromeeter kuni 5 millimeetrit) ja veelgi väiksemaid nanoplastiosakesi (alla 1 mikromeetri) ja kui esineb, siis millistes kogustes.

• Igas testitud linnus leiti plastosakesi – teadlased leidsid kõigist 51 liigist kokku 11 281 plastosakest. Keskmiselt oli iga linnu kopsudes umbes 221 osakest, mis vastab umbes 416 osakesele grammi kopsukoe kohta. Mõnel linnul oli vaid mõni üksik osake, näiteks väiketsirtsul 11 ​​osakest. Teistel, näiteks hallhaigrul, oli üle 1400 osakese.
• Kõige levinumad olid kaks plastikutüüpi – 32 tuvastatud plastikutüübist olid kõige levinumad klooritud polüetüleen ja butadieenkummi. Neid plaste kasutatakse tavaliselt pakendites, kaablites ja rehvides. Enamik osakesi olid kilede või väikeste pelletite kujul ja nende suurus oli 20–50 mikromeetrit.
• Teatud linnuliikidel oli suurem plastosakeste kontsentratsioon – teadlased leidsid, et mõnedel lindudel, eriti neil, kes elavad maismaal, söövad teisi loomi või on suuremad, oli kopsudes rohkem plastosakesi. Need erinevused peegeldavad ilmselt seda, kui palju aega linnud saastunud piirkondades veedavad ja kuidas nende elustiiliharjumused mõjutavad kokkupuudet.
• Nanoplasti leiti mitmest liigist – Lisaks mikroplastile otsis meeskond veelgi väiksemaid osakesi, nn nanoplasti, viielt linnuliigilt. Nende testid näitasid, et nanoplastid on valmistatud sellistest materjalidest nagu nailon 66, polüpropüleen (PP) ja polüvinüülkloriid (PVC), mida kõiki kasutatakse tavaliselt rõivastes, pakendites ja ehitusmaterjalides.
• Uuringus klassifitseeriti plastosakesed vastavalt nende ökoloogilisele ohule – nn polümeeri ohuindeksi abil hindasid teadlased leitud plastide tüüpe ja koguseid, et hinnata nende potentsiaalset keskkonnamõju. Enamik lindude kopsuproove liigitati sellel skaalal III või IV tasemele, mis tähendab, et need kujutavad endast suuremat ohtu elusloodusele.
• Lindude puhul tehtud uuringud viitavad levinud ohule inimestele – see uuring on esimene ulatuslik uurimus, mis kinnitab laialdast plastreostust kümnete linnuliikide seas. Varasemad uuringud olid uurinud vaid mõnda liiki. Shane DuBay, Arlingtonis asuva Texase Ülikooli bioloogia dotsent ja uurimisrühma liige, selgitab:

„Meie uuring rõhutab pakilist vajadust võidelda plastreostuse vastu meie keskkonnas, kuna need saasteained võivad avaldada kaugeleulatuvat mõju ökosüsteemi ja inimeste tervisele. Meie tulemused nõuavad edasist uurimistööd, rahastamist ja meetmeid plastreostuse kahjulike mõjude leevendamiseks ja tervislikuma keskkonna tagamiseks.“

Mikroplasti on avastatud ka inimese kopsukoes

Mikroplasti on leitud isegi sügavalt inimeste kopsudest. Linnuuuringu taga olevad teadlased tõid võrdluseks 2022. aasta uuringu. See uuring, mis avaldati ajakirjas Science of The Total Environment, analüüsis 11 Ühendkuningriigi patsiendi kopsuproove, kellele tehti operatsioon Castle Hilli haiglas. Teadlased teatasid järgmistest tulemustest:

• Mikroplasti avastati peaaegu kõigis proovides – 13 uuritud koeproovist 11 sisaldasid mikroplasti osakesi. Kasutades meetodit, mis suudab tuvastada kuni 3 mikromeetri suuruseid plastosakesi, tuvastati kokku 39 üksikut fragmenti. Need osakesed on nii väikesed, et palja silmaga neid näha ei saa, kuid piisavalt suured, et tungida läbi kopsukoe ja seal püsida.
• Plastosakesi leiti kopsude kõikidest piirkondadest – proove võeti kopsude ülemisest, keskmisest ja alumisest sagarast ning plastikut leiti igast piirkonnast. Kopsude alumistes sagarates esinesid kõrgeimad väärtused, keskmiselt 3,12 plastosakest grammi koe kohta. Võrdluseks leiti kopsu ülemistes sagarates 0,80 osakest grammi kohta ja kopsu keskmistes sagarates 0,41 osakest grammi kohta.
• Tuvastati kaksteist erinevat tüüpi plastikut – kõige levinumad plastid olid polüpropüleen (kasutatakse pakendites ja tekstiilides), polüetüleentereftalaat ehk PET (sageli leidub joogipudelites) ja vaik. Teiste plastide hulka kuulusid polüstüreen, PVC ja polüuretaan – kõik need on materjalid, mida tavaliselt kasutatakse ehituses, isolatsioonis või tarbekaupades.
• Osakestel oli erinev kuju ja suurus – fragmendid varieerusid suuresti, väikestest kiududest ja kiledest kuni suuremate ebakorrapäraste tükkideni. Mõned olid vaid 12 mikromeetrit pikad, teised aga üle 2400 mikromeetri. Suurim oli PET-osake pikkusega 2475 mikromeetrit ja läbimõõduga 12 mikromeetrit.

Lisateavet õhus leiduva mikroplasti mõju kohta tervisele leiate artiklist „Õhus leiduv mikroplastik on seotud arvukate terviseprobleemidega“.

Millised muud terviseprobleemid on seotud kokkupuutega mikroplastiga?

Mikroplastik ei püsi ainult kopsudes. Kui need osakesed kehasse sisenevad, hakkavad nad suhtlema rakkude, organite ja hormoonidega. Siin on viis peamist valdkonda, kus mikroplastil on näidatud olevat mõju inimese bioloogiale:

• Hormonaalsed häired – plastosakesed sisaldavad ühendeid, mida tuntakse endokriinseid häireid põhjustavate kemikaalidena (EDC-d), sealhulgas ftalaate ja bisfenool A-d (BPA-d). Need kemikaalid häirivad hormoonide tasakaalu, imiteerides või blokeerides looduslikke hormoone. Need seonduvad östrogeeni ja androgeeni retseptoritega ning häirivad olulisi funktsioone, mis on seotud ainevahetuse, viljakuse, meeleolu ja kilpnäärme regulatsiooniga. Koos loodusliku östrogeeniga põhjustab kokkupuude endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega östrogeeni ülekoormust ja vallandab rea kahjulikke sündmusi. Lisateavet endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide mõjude kohta leiate artiklist „Mürgiste kemikaalide kokkupuude tarbekaupades”.
• Krooniline põletik ja immuunsüsteemi aktiveerimine – teie immuunsüsteem käsitleb plastosakesi sissetungijatena. Kui need osakesed jäävad koesse lõksu, vallandavad nad põletikulise reaktsiooni. Uuringud on näidanud, et mikroplastid suurendavad immuunsüsteemi aktiivsust ja põletiku markereid. Aja jooksul suurendab see autoimmuunhaiguste, püsiva kerge põletiku ja krooniliste haiguste riski.
• Oksüdatiivne stress ja mitokondriaalne düsfunktsioon – mikroplastid on seotud reaktiivsete hapnikuühendite (ROS) suurenenud tootmisega, mis kahjustavad DNA-d, valke ja rakumembraane. See oksüdatiivne stress on eriti kahjulik mitokondritele, mis omakorda kahjustab rakkude energiatootmist. See mõjutab ainevahetusfunktsiooni, kognitiivset võimekust ja teie võimet stressist või vigastusest taastuda.
• Soolestiku tervise ja seedimise häired – mikroplastik ärritab ja sütitab soole limaskesta, nõrgestades soolebarjääri ja võimaldades kahjulikel ainetel vereringesse sattuda. See häirib ka teie soolestiku mikrobioomi, vähendades kasulike bakterite hulka ja soodustades kahjulike tüvede kasvu. See tasakaalutus kahjustab toitainete imendumist, seedimist ja immuunsüsteemi reguleerimist, põhjustades puhitust, tundlikkust ja kroonilist soolepõletikku.
• Tungimine keha kaitstud piirkondadesse – on näidatud, et nanoplastid läbivad platsentat ja hematoentsefaalbarjääri. See tähendab, et nad sisenevad lootekoesse ja kesknärvisüsteemi. See tekitab tõsiseid küsimusi pikaajaliste neuroloogiliste ja arenguga seotud mõjude kohta. Kui olete rase, plaanite rasestuda või kasvatate lapsi, peaks mikroplastiga kokkupuute minimeerimine olema esmatähtis.

Loe artiklit „Mikroplastik ohustab jätkuvalt rahvatervist”, et saada lisateavet selle kohta, kuidas need osakesed häirivad bioloogilisi süsteeme ja mõjutavad pikaajalist tervist.

5 strateegiat mikroplastiga kokkupuute vähendamiseks

Enamik inimesi peab plastreostust ookeaniprobleemiks. Tegelikult aga võib kõige kahjulikumat reostust leida teie enda kodust. Nad hingavad seda, söövad seda, magavad selles ja istuvad sellel. Kui soovid vähendada oma kehas olevat plastikukoormust, pead oma keskkonda muutma. Need viis sammu on suunatud kõige levinumatele allikatele. Siin on viis praktilist ja sihipärast sammu, mida soovitan:

1. Kasuta kilekottide asemel korduvkasutatavaid kotte – iga kasutatav kilekott aitab kaasa pikaajalisele keskkonnareostusele, mida põhjustab plastik. Korduvkasutatavad riidest või lõuendist kotid ei eralda plastosakesi ega satu teie kööki, autosse ega prügikasti. Kui ostate sageli, võib see muudatus üksi säästa sadu kilekotte aastas.
2. Hoidke toitu klaasist või roostevabast terasest anumates – plastmahutid lagunevad aja jooksul, eriti kuumutamisel. See vabastab mikroplasti osakesi ja keemilisi jääke, mis satuvad teie toitu ja õhku. Selle asemel kasutage klaaspurke, Pyrexi, roostevabast terasest anumaid või mesilasvahast mähiseid. Vältige toidukilet või odavaid plastmahuteid.
3. Lõpeta ühekordselt kasutatavate plastesemete kasutamine – kõrred, söögiriistad ja veepudelid on raiskamine ja eraldavad kasutamisel mikroplasti. Soovitan kaasa võtta oma söögiriistad, minna üle metallpudelile ja vältida kõiki plastesemeid, mis pärast ühte kasutuskorda ära visatakse. Kui sa juba vähendad ühekordselt kasutatavate esemete kasutamist, siis keskendu järgmisena plastmassist köögiriistade, näiteks spaatlite, kühvlite või lõikelaudade asendamisele.
4. Vähendage plasttoodete kasutamist oma kodus – see hõlmab sünteetilisi vaipu, polüuretaanvahust mööblit, plastkattega kardinaid ja plastmassist hambaharju. Need esemed lagunevad aeglaselt ja eraldavad osakesi õhku. Kui sa ei tea, kust alustada, siis alusta esemetest, mida sa sageli kasutad – voodipesu, magamisalused või köögitarbed. Valige looduslikud alternatiivid, näiteks bambus, puit, vill, puuvill või keraamika.
5. Parandage siseõhu kvaliteeti – avage regulaarselt aknaid ja tolmuimejaga puhastage sageli ning kasutage õhust peenosakeste eemaldamiseks HEPA-filtriga õhupuhastit, eriti kui elate linnakeskkonnas või viibite sageli sünteetiliste kangaste ja materjalide läheduses.

Veel üks punkt, mida tahaksin esile tõsta, on see, et paljud plastkemikaalid on ksenoöstrogeenid, mis jäljendavad östrogeeni mõju teie kehas. Tegelikult tulenevad enamik nende kemikaalidega seotud ohtudest östrogeeniretseptorite stimuleerimisest.

Kui östrogeeni on liiga palju, on abiks progesterooni võtmine. Progesteroon on looduslik östrogeeni antagonist ja neutraliseerib liigse östrogeeni negatiivseid mõjusid. See on üks kolmest hormoonist, millest minu arvates paljud täiskasvanud kasu saavad. Kaks ülejäänud on DHEA ja pregnenoloon. Järgmises osas käsitlen üksikasjalikumalt, kuidas progesterooni õigesti manustada.

Kuidas progesterooni kasutatakse

Enne progesterooni võtmise kaalumist peaksite teadma, et see ei ole imerohi ning et kõige rohkem kasu saate bioenergeetilise dieedi järgimisest, mis võimaldab teil glükoosi kui peamist kütust tõhusalt põletada ilma elektrone mitokondritesse talletamata, mis vähendab teie energiatootmist. Minu uus raamat „Teie teejuht rakulise tervise juurde: pikaealisuse ja rõõmu teaduse avamine“ käsitleb seda protsessi üksikasjalikult.

Kui olete oma toitumist muutnud, on transmukosaalse progesterooni võtmine (st igemetele manustatav, mitte suukaudne või transdermaalne) tõhus strateegia östrogeeni liigse taseme vastu võitlemiseks, kuna see on looduslik östrogeeni antagonist. Progesteroon on üks kolmest hormoonist, millest minu arvates paljud täiskasvanud kasu saavad. (Kaks ülejäänud on DHEA ja pregnenoloon.)

Ma ei soovita transdermaalset progesterooni, kuna teie nahas on kõrge ensüümi 5-alfa-reduktaasi tase, mis põhjustab märkimisväärse osa teie sissevõetud progesterooni pöördumatu muundumise allopregnanolooniks ja seda ei saa enam tagasi progesterooniks muuta.

Progesterooni manustamise optimaalne viis

Palun arvestage, et kui progesterooni manustatakse transmukosaalselt igemetele, nagu ma soovitan, usub FDA, et see muundatakse kuidagi ravimiks ja seetõttu ei tohi ükski ettevõte seda oma etiketil loetleda. Sel põhjusel reklaamivad ettevõtted oma progesteroonitooteid kui “paikseid”.

Siiski tuleb arvestada, et igal arstil on täiesti seaduslik soovitada oma patsientidele ravimit, mis ei ole näidustatud vastavalt näidustusele. Sellisel juhul on progesteroon looduslik hormoon, mitte ravim, mis on isegi suurtes annustes väga ohutu. See eristab seda sünteetilisest progesteroonist, mida nimetatakse progestiiniks ja mida kasutavad farmaatsiaettevõtted, kuid mida sageli ekslikult nii nimetatakse.

Dr. Ray Peat tegi progesterooni valdkonnas murrangulist tööd ja oli tõenäoliselt maailma suurim progesterooni ekspert. Ta kirjutas oma doktoritöö östrogeeni kohta 1982. aastal ja pühendas suurema osa oma karjäärist östrogeeni liigsest mõjust tulenevate ohtude vastu võitlemise vajadusele madala LA-sisaldusega dieedi ja transmukosaalse progesterooni lisamise abil.

Ta leidis, et enamik lahusteid ei lahusta progesterooni hästi ja avastas, et E-vitamiin on parim lahusti progesterooni optimaalseks transportimiseks kudedesse. E-vitamiin kaitseb teid ka LA kahjustuste eest. Sa pead lihtsalt olema väga ettevaatlik, millist E-vitamiini sa kasutad, kuna enamik turul olevaid E-vitamiini toidulisandeid teeb rohkem kahju kui kasu ja tekitab sulle kahju.

Oluline on vältida sünteetilise E-vitamiini (alfa-tokoferoolatsetaat – lõpp „atsetaat” viitab sünteetilisele tootele) kasutamist. Looduslikku E-vitamiini nimetatakse “d-alfa-tokoferooliks”. See on puhas D-isomeer, mida teie keha saab kasutada.

E-vitamiinil on ka teisi isomeere ning efektiivses D-isomeeris peaks olema esindatud kogu tokoferoolide ja tokotrienoolide spekter, eriti beeta-, gamma- ja delta-tüüpi tokoferoolid. Ideaalse E-vitamiini näitena võite vaadata meie poes oleva E-vitamiini pakendi infolehte. Võite kasutada mis tahes kaubamärki, millel on sarnane märgistus.

Farmatseutilise kvaliteediga bioidentne progesteroon on saadaval progesteroonipulbrina, bioidentse mikroniseeritud pulbrina, 10 grammi, umbes 40 dollari eest paljudes veebipoodides, näiteks Amazonis. Sõltuvalt annusest on sellest peaaegu aasta aega.

Siiski peate ostma mõned väikesed roostevabast terasest mõõtelusikatäied, kuna vajate 1/64 teelusikatäit (25 mg) ja 1/32 teelusikatäit (50 mg). Tavaline annus on tavaliselt 25–50 mg ja seda võetakse 30 minutit enne magamaminekut, kuna sellel on kortisoolivastane toime ja see suurendab GABA taset hea une tagamiseks.

Kui olete menstruatsiooniga naine, peaksite progesterooni võtma luteaalfaasi või tsükli teises pooles. See faas algab 10 päeva pärast menstruatsiooni esimest päeva ja lõpeb menstruatsiooni algusega.

Kui olete mees või naine, kellel pole menstruatsiooni, võite progesterooni võtta iga päev neli kuni kuus kuud ja seejärel teha ühe nädala pausi. Parim aeg progesterooni võtmiseks on 30 minutit enne magamaminekut, kuna sellel on kortisoolivastane toime ja see suurendab GABA taset, mis viib hea une saavutamiseni.

Olen seda isiklikult teinud juba üle aasta ja tulemused on olnud väga head. Ma olen arst, seega mul pole sellega probleeme. Kui te ei ole meditsiinitöötaja, peaksite enne selle ravi kasutamist konsulteerima arstiga, kuna transmukosaalne progesteroonravi nõuab retsepti.

Korduma kippuvad küsimused (KKK) mikroplasti ja tervise kohta

K: Mis on mikroplast ja miks see on ohtlik?

A: Mikroplastik on pisikesed plastosakesed, mille suurus on alla 5 millimeetri. Need pärinevad lagunenud plasttoodetest ja satuvad kehasse õhu, toidu või vee kaudu. Kuna nad on nii väikesed, väldivad nad keha kaitsemehhanisme ja jäävad kudedesse kinni, põhjustades põletikku, hormonaalseid häireid ja pikaajalisi terviseprobleeme.

K: Kas inimkehas on tuvastatud mikroplasti?

V: Jah. Uuringud on leidnud mikroplasti inimeste kopsudes, veres, väljaheites ja isegi platsentas. 2022. aasta uuringus leiti peaaegu kõigist uuritud kopsukoeproovidest plastosakesi. Need plastid pärinevad pakenditest, rõivastest, mööblist ja igapäevastest majapidamistarvetest.

K: Milliseid terviseprobleeme mikroplastik põhjustab?

A: Mikroplastik on seotud hormonaalsete häirete, kroonilise põletiku, oksüdatiivse stressi, seedeprobleemide ja mitokondriaalsete kahjustustega. Need sisaldavad ka kemikaale, mis mõjutavad viljakust, ainevahetust ja immuunsüsteemi. Mõned osakesed on nii väikesed, et võivad jõuda ajju ja isegi loote kudedesse tungida.

K: Millised igapäevased esemed toodavad mikroplasti?

A: Levinud majapidamistarbed, mis tekitavad mikroplastist osakesi, on sünteetilised vaibad, polüestervoodipesu, vahtpolstriga pehme mööbel, plastist toidunõud, mittenakkuvad köögitarbed ja nailonist, spandexist või akrüülist rõivad.

K: Kuidas on kõige parem vähendada mikroplastist reostust?

V: Väikesed igapäevased muutused teie keskkonnas võivad aja jooksul suurt vahet teha. Toidu hoidmiseks kasutage klaasi või roostevaba terast, vältige ühekordselt kasutatavaid plaste, valige looduslikest materjalidest voodipesu ja majapidamistarbed ning parandage oma kodu siseõhu kvaliteeti HEPA-filtrite abil.

Artikkel PDF-failina

Allikad:

• ¹  Lawrence Berkeley riiklik labor, Plasti esmase tootmise kliimamõju, aprill 2024
• ²  OECD poliitika esiletõstmist: Globaalne plastide väljavaade: poliitilised stsenaariumid aastani 2060, 2022
• ^3,  4  Ohtlike materjalide ajakiri, 487. köide, 5. aprill 2025, 137274
• ⁵  Science Daily, 27. veebruar 2025
• ⁶  Keskkonnateadus, 831. köide, 20. juuli 2022, 154907
• ^7,  10  Yonsei Med J. 2023, 20. aprill, 64(5):301–308
• ⁸  Front Endocrinol (Lausanne). 16. jaanuar 2023; 13:1084236
• ⁹  Esiosa Toxicol. 27. september 2022; 4:956885
• ^11,  12  J Transl Med. 22. okt 2024; 22:959
• ¹³  antioksüdanti (Basel). 8. mai 2024;13(5):579
• ¹⁴  metaboliiti. 23. september 2022;12(10):897
• ¹⁵  Esiraku nakatav mikrobiool. 25. november 2024; 14:1492759
• ¹⁶  Kemosfäär. 291. köide, 1. osa, märts 2022, 132714
• ¹⁷  Praegused numbrid Mol Biol. 30. aprill 2024;46(5):4186–4202
• ¹⁸  Nanomaterjalid (Basel). 19. aprill 2023;13(8):1404
• ¹⁹  Mürgised ained. 30. juuli 2024;12(8):553