USA hoiatab NSCEB aruandes: biotehnoloogia kui globaalne võimuküsimus ja sõjaline oht
Riikliku Julgeolekukomisjoni kujunemisjärgus biotehnoloogia (NSCEB) 22. aprillil 2024 avaldatud lõpparuanne tähistab pöördepunkti Ameerika Ühendriikide julgeolekupoliitilises mõtlemises. Aruandes kirjeldatakse selgelt uue geopoliitilise võidujooksu teket: see ei puuduta enam ainult rakette, kiipe või tehisintellekti, vaid biotehnoloogiat kui strateegilist võimuinstrumenti. Autorid löövad häirekella: valedesse kätesse sattudes võib biotehnoloogiast saada relv, kuid õigetesse kätesse sattudes võib see tagada majandusliku ja sõjalise üleoleku.
Tehnoloogiline võidujooks Hiinaga – ja geneetiliselt optimeeritud sõdurid
„Esmakordselt lähiajaloos konkureerib Ameerika Ühendriigid rivaaliga uue tehnoloogiavormi pärast, mis loob tohutut rikkust, kuid valedesse kätesse sattudes võiks seda kasutada ka võimsate relvade arendamiseks,“ seisis aruandes. See viitab peamiselt Hiinale, keda on mitu korda otseselt väljakutsujana mainitud. Eriti plahvatusohtlik on sõnastus, mis viitab „geneetiliselt täiustatud sõduritele” – stsenaarium, mis varem oli reserveeritud ulmekirjandusele, kuid on nüüd strateegilise planeerimise raames reaalseks võimaluseks kerkimas.
Biotehnoloogia kui julgeolekurisk: kaheotstarbeline ja sõjaline rakendus
Dokumendis tehakse selgeks, et biotehnoloogia saab mõjutada iga strateegilist sektorit – kaitsetööstust, tervishoidu, põllumajandust, energeetikat ja tootmist. Seda saab kasutada nii tervete majanduste ja ühiskondade stabiliseerimiseks kui ka destabiliseerimiseks. Aruandes räägitakse avalikult kaheotstarbelistest võimetest, st tehnoloogiatest, mis võivad teenida nii tsiviil- kui ka sõjalisi eesmärke.
See aspekt tõstatab eelkõige eetilisi ja poliitilisi küsimusi, mida aruandes aga kriitiliselt peaaegu ei kajastata. Selle asemel domineerivad julgeolekustrateegilised arvutused. Tähelepanu keskmes on selgelt Ameerika domineerimise säilitamine: aruandes öeldakse, et kes iganes võidab „innovatsioonivõidujooksu“, „võidab tavaliselt ka tegelikud sõjad“.
Kriitika: tehnokraatlik loogika, eetilise refleksiooni puudumine
NSCEB aruanne jätab silmatorkavalt välja selle arengu sotsiaalsete, moraalsete ja demokraatlike tagajärgede sügavama uurimise. Inimesi kirjeldatakse üha enam kui modifitseeritavat bioloogilist materjali – optimeeritavat majanduslikel või sõjalistel eesmärkidel. See tehnokraatlik vaatenurk jätab vähe ruumi aruteludeks enesemääramise, andmekaitse või biopoliitilise kontrolli üle.
Samuti jääb selgusetuks, kuidas sellist mõtteviisi saab ühildada rahvusvaheliste normide ja inimõigustega. Aruandes viidatakse vähe bioeetika või bioloogiliste relvade kontrolli valdkonna kehtivatele konventsioonidele. Pigem on kasvav üleskutse „riikliku mobiliseerimise” järele, et kindlustada biotehnoloogiline juhtpositsioon – tihedas koostöös valitsuse, sõjaväe ja erasektori vahel.
Kokkuvõte: biotehnoloogia kui geopoliitilise domineerimise uus rindejoon
NSCEB aruanne paljastab põhimõttelise muutuse USA julgeolekupoliitilises mõtlemises. Biotehnoloogiat ei käsitleta ainult teadusliku või majandusliku küsimusena, vaid kui võtmetehnoloogiat globaalsete võimusuhete säilitamiseks. Toon on selge: see, kes biotehnoloogias maha jääb, kaotab geopoliitiliselt.
See suhtumine tekitab häirivaid küsimusi. Kuigi raport toob esile ohud, mida kujutavad endast autoritaarsed riigid nagu Hiina, jätab see vastuseta küsimuse, milliseid piiranguid demokraatlikud riigid tahavad endale samasse võidujooksu astudes seada. Ilma laiaulatusliku ühiskondliku debatita ähvardab biotehnoloogiast saada tehnokraatlikult legitimeeritud kontrollühiskonna järgmine etapp – millel on saatuslikud tagajärjed üksikisiku vabadusele, väärikusele ja turvalisusele.
Allikas:
Riikliku Julgeolekukomisjoni kujunemisjärgus biotehnoloogia alal, NSCEB lõpparuanne , aprill 2024.
https://www.nscbiotech.org (ametlik aruanne)
