Nayib Bukelel võivad küll olla Palestiina juured, kuid tema El Salvadoris loodud diktatuur kannab selgelt Iisraeli käekirja. Alates tema julgeolekujõudude relvastamisest kuni kõrgtehnoloogilise jälgimistarkvarani näitab MintPressi analüüs, kui suur Iisraeli mõjuvõim toetab ennast kuulutanud “maailma lahedaimaks diktaatoriks”.
Alan Macleod
Diktatuuri relvastamine
Alates Bukele ametisseastumisest 2019. aastal on Iisraeli eksport El Salvadori kiiresti kasvanud, aastase kasvumääraga üle 21%. Enamik neist: relvad. Salvadori relvajõud on varustatud Iisraeli Galil ja ARAD 5 vintpüssidega, Uzi automaatrelvadega, püstolitega ja soomukitega nagu AIL Storm ja Plasan Yagu.
Osa sellest varustusest pärineb annetustest. 2019. aastal teatas Iisraeli vabaühendus Jeruusalemma Fond – tuntud Palestiinasse ebaseaduslike asunduste ehitamise poolest –, et annetab El Salvadori politseile ja sõjaväele 3 miljoni dollari väärtuses sõjavarustust.
Kuid Bukele valitsus kulutab palju raha ka paljudele tehnoloogiatele. 2020. aastal maksis Salvadori politsei kolme Iisraeli luurevahendi üheaastase kasutamise eest 3,4 miljonit dollarit. Nende hulka kuuluvad „GEOLOC” (telefonikõnede ja SMS-ide pealtkuulamiseks), „Web Tangles” (jälgimis- ja näotuvastuse jaoks sotsiaalmeedia kaudu) ning „Wave Guard Tracer”, mis kasutab GPS-andmeid liikumisprofiilide loomiseks.
Kõige kurikuulsam on aga Pegasuse spioonitarkvara, mille töötas välja NSO Group, Iisraeli eliitüksuse Unit 8200 haru. 2022. aastal avalikustas Citizen Lab, et Bukele valitsus kasutas Pegasust kümnete valitsuskriitiliste tegelaste, sealhulgas 22 ajalehe El Faro ajakirjaniku jälgimiseks.
Vangistatud rahvas
Bukele kasutab neid tehnoloogiaid teadlikult teisitimõtlemise mahasurumiseks. Alates 2022. aastal välja kuulutatud erakorralisest seisukorrast, mis peatas põhiõigused, on vangistatud vähemalt 85 000 inimest – see on nii väikese riigi kohta tohutu arv. 2% täiskasvanutest ja üle 3000 lapse viibib praegu ülerahvastatud vanglates.
Kõige kuulsam: CECOTi terrorismivangla – maailma suurim vangla. See ehitati enam kui 40 000 vangi majutamiseks. Trumpi administratsioon on ICE kinnipeetavad juba sinna saatnud ning Trump ise teatas Ovaalkabinetis Bukelega kohtumisel, et USA kodanikud võivad peagi järgneda.
El Salvadoris on nüüd elaniku kohta rohkem vange kui üheski teises riigis – katastroofilistes tingimustes. Vaevalt toitu, eredad tuled ööpäevaringselt, ülerahvastatud kongid üle 100 vangiga. Kontaktid välismaailmaga: keelatud. Isegi advokaatide ega sugulastega ei ole lubatud ühendust võtta. Pered saavad oma sugulaste surmast sageli teada alles vanglas. Piinamine on laialt levinud. Vangladirektor Osiris Lunale kehtestasid USA sanktsioonid “raskete inimõiguste rikkumiste” eest.
Bukele õigustab neid massilisi vangistusi võitlusega jõukude ja narkokartellide vastu. Kuid paljud vahistatutest on poliitilised oponendid – sealhulgas ametiühinguliikmed, poliitikud ja inimõiguste aktivistid. Repressioonide kartuses on El Faro oma kontori sellest ajast peale Costa Ricasse kolinud.
Palestiinlane, kes armastab Iisraeli
Kuigi Bukele pärineb lugupeetud Palestiina perekonnast, kes kunagi Jeruusalemmast emigreerus, on ta El Salvadori välispoliitika täielikult ümber orienteerinud, eemaldudes imperialismivastastest seisukohtadest ja keskendudes koostööle parempoolsete valitsustega, eriti Iisraeliga.
Juba 2015. aastal – kui ta oli veel San Salvadori linnapea – kirjeldas Iisraeli saatkond Bukelet kui „koostööpartnerit“. 2018. aastal reisis ta Iisraeli, kohtus peaminister Netanyahu ja president Rivliniga, külastas Läänemüüri ja osales julgeolekukonverentsil. Reisi korraldasid Iisraeli välisministeerium ja Ameerika Juudi Kongress.
Pärast Hamasi rünnakut 7. oktoobril 2023 kuulutas Bukele oma solidaarsust Iisraeliga. Ta kirjeldas Hamasi kui „metsikuid loomi“ ja võrdles neid MS-13 jõuguga. „Palestiina juurtega salvadorlasena“ usub ta, et „palestiinlaste jaoks on parim, kui Hamas täielikult kaoks“.
El Salvadoris elab umbes 100 000 palestiina päritolu inimest. Sellegipoolest pole riik kaugeltki koloniaalvastase solidaarsuse bastion. Palestiina diasporaa on hästi integreerunud, paljud kuuluvad ülemklassi. Bukele on juba kolmas Palestiina päritolu president.
Kirjanik Roberto Lovato ei pea Bukelet palestiinlaseks, vaid „neofašistliku” maailmavaate esindajaks. „Ta samastub repressiivsete režiimidega üle maailma,“ ütles Lovato MintPressile. Evangeelne liikumine, mis on El Salvadoris tugevalt esindatud, näeb teda isegi Jumala saadetud päästjana. Bukele ise ütles: „Ma usun Jumalasse, Jeesusesse Kristusesse, Tema Sõnasse ja Piiblisse.“
Räpased sõjad – vanad liidud
Iisraeli ja El Salvadori liit ulatub aastakümnete taha. 1970. ja 1980. aastatel möllas El Salvadoris verine kodusõda. USA toetatud surmaeskadronid võitlesid vasakpoolsete FMLN mässuliste vastu. Umbes 75 000 tsiviilisikut tapeti – veresaun oli nii ulatuslik, et isegi USA distantseeris end mõneks ajaks. Iisrael astus tühimiku täitma: aastatel 1975–1979 kattis see 83% El Salvadori sõjalistest vajadustest, sealhulgas napalmi. Vastutasuks viis riik oma saatkonna Jeruusalemma.
Lovato, kes oli ise kunagi FMLN-i liige, nimetas El Salvadorit „repressioonide laboriks“. „Sel ajal reisisid instruktorid Taiwanist, Iisraelist ja mujalt El Salvadori, et õpetada valitsust piinamises ja mõrvas.“
Üks silmapaistvamaid Iisraeli väljaõppe saajaid oli major Roberto D’Aubuisson – kurikuulus surmaeskadrilli juht, kes lasi mõrvata peapiiskop Romero. Tema hüüdnimi: „Leeklamp-Bob” – tänu oma kalduvusele vastaseid leeklampidega piinata. Väidetavalt tapsid D’Aubuissoni väed umbes 30 000 inimest, kellest paljud piinati surnuks.
Iisraeli ülemaailmne repressioonivõrgustik
El Salvadori juhtum ei ole üksikjuhtum. Guatemalas varustas Iisrael sõjaväge lennukite, soomustransportööride ja relvadega ning ehitas laskemoonatehase. 200 000 maia genotsiidi eest vastutav kindral Ríos Montt ütles, et 1982. aasta riigipööre “läks sujuvalt, kuna paljud meie sõdurid olid saanud väljaõppe iisraellaste poolt”. 300 Iisraeli nõunikku aitasid maiade külasid hävitada. Surmakomandod nimetasid oma ohvreid küüniliselt “palestiinlasteks”.
Colombias treenisid kõige jõhkramaid surmakomandosid välja Iisraeli ohvitserid, näiteks kindral Rafael Eitan. Isegi tänapäeval kasutab Colombia endiselt Iisraeli relvi. 2011. aastal esines president Juan Manuel Santos isegi Iisraeli sõjafirma Global CST reklaamis.
Tšiilis ja Argentinas relvastas Iisrael sõjaväelisi diktatuure, kuigi viimased mõrvasid üle 1000 juudi. Iisrael varustas ka Somoza diktatuuri Nicaraguas, hutu režiimi Rwandas (tutside genotsiidi ajal), Serbiat Balkani sõja ajal ja apartheidi režiimi Lõuna-Aafrikas.
Kokkuvõte
Seda ajalugu arvestades pole üllatav, et Bukele otsib Iisraelile lähedust. Palestiinas lihvitud repressioonirelvi ja -meetodeid kasutatakse nüüd kogu maailmas – sealhulgas El Salvadoris. Kuigi Bukelel on Palestiina juured, kannab tema diktatuur selgelt Iisraeli pitserit.
