„Globalism”, „globalistlik” plaan maailma ümber korraldada ja kukutada, on Ameerika Ühendriikides rängalt lüüa saanud. Sest ameeriklastel on Donald. J. Trump valiti presidendiks oma kampaaniaplatvormiga, mille eesmärk oli tõrjuda tagasi “süvariiki” ja vabastada Ameerika globalismi küüsist.
Mida mõeldakse sõna “globalism” all? Noh, globalismi võib mõista kui ideede raamistikku, ideoloogiat. Tema sõnul ei tohiks planeedi inimesed oma saatust vabade turgude süsteemis ise kujundada, vaid neid peaks kontrollima ülaltpoolt – midagi sellist nagu ülemaailmne riigipeade nõukogu, “valgustatud eliidi” poolt. Globalism on oma viimati konkretiseerunud nn suure lähtestamise kaudu, mida propageerib Maailma Majandusfoorum (WEF) – tuntuim globalismi inkubaator, millel on äärmiselt võimas ja mõjukas fännibaas.
Kuid globalismi tegelikud kaitsjad on seni üsna diskreetselt tagaplaanile jäänud: ja need on keskpankades töötavad nõukogud. Just nemad teevad globalismi hävitamise üldse rahaliselt teostatavaks. Keskpanga nõukogud on valmis pakkuma väga soodsaid krediiditingimusi, mille alusel valitsused saavad palju laenata (isegi kui nõukogud aeg-ajalt lühikeseks ajaks baasintressimäärasid tõstavad). Ja nii saavad võimul olevad isikud oma kulutusi peaaegu vaikselt krediidi abil rahastada, peamiselt selleks, et varjata petetud avalikkuse eest oma globaliseerunud tegevuskava põhjustatud majanduskasvu ja tööhõive kaotusi.
Oma poliitikaga, mis kunstlikult surub alla intressimäärasid ja suurendab pidevalt rahapakkumist, loovad keskpanga nõukogud petliku illusiooni, mis varjab näiteks “rohelise poliitika” põhjustatud tootmis- ja tööhõivekaotusi: riik tegutseb üha enam kliendina, suunates nappe ressursse, sealhulgas tööjõudu, oma eesmärkide saavutamiseks. Üha rohkem inimesi muutub sõltuvaks riigist, selle ülekannetest, nõudlusest ja tööpakkumistest.
Samal ajal viib kaupade hindade krooniline inflatsioon, mida keskpankade nõukogud rahapakkumise suurendamisega põhjustavad, suurte elanikkonnakihtide vaesumiseni. Sest nende sissetulekute kasv ei suuda sammu pidada tegeliku inflatsiooniga ja ka nende säästude ostujõud hävib. Seega jõuavad südametud globalistid oma kurjakuulutavale eesmärgile üha lähemale: majandus allub üha enam nende programmile, üha rohkem inimesi taandatakse abivajavateks alamateks, kes muutuvad sõltuvaks riiklikest regulatsioonidest ja toetustest.
Nüüd aga on USA president Donald J. Trump Ameerika globalistide jaoks rahakraani sõna otseses mõttes kinni keeranud ning näib, et ta tahab ka hüvasti jätta Ameerika agressiivse ja sõjaka välispoliitikaga, nagu seda on viimastel aastakümnetel aetud. Globalistid on sellele juba reageerinud ja nõuavad nüüd üha enam Euroopa maksumaksjatelt nende projektide eest tasumist.
Mõelge vaid CDU/CSU ja SPD poolt kavandatud uuele tohutule 1 triljoni euro suurusele võlale ning ka 800 miljardi euro suurustele laenudele, mida EL kavatseb võtta. Pole vaja palju kujutlusvõimet, et arvata, kelle kassasse voolavad kulutused “taristule” ja “kaitsele”.
Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogud on juba kohusetundlikult intressimäärasid taas langetanud – 4,5 protsendilt 2023. aasta septembris 2,25 protsendile 2025. aasta aprillis – näiliselt seetõttu, et madalam toormehindade inflatsioon õigustab madalamaid intressimäärasid, kuid tegelikkuses selleks, et rahastada paljude euroala riikide raskustes olevaid riigieelarveid ja nende globalistlikku poliitikat madalamate intressimääradega. Kunstlikult langetatud intressimäärade eesmärk on eelkõige luua illusioon paranenud majanduslikust olukorrast. See on just nimelt kunstlikult langetatud intressimäärade peamine tagajärg; need loovad tingimused, mida globalism edasiliikumiseks hädasti vajab.
Kunstlikult langetatud intressimäärad loovad illusiooni. Jääb mulje, et majandused on tegelikkusest rikkamad; et nad saaksid endale kergesti lubada globaliseerunud tegevuskava – nafta, söe ja gaasi kui energiaallikate hülgamise, kontrollimatu massilise immigratsiooni ja kõikvõimsa riigi loomise – karistamatult elluviimist.
Kunstlikult langetatud intressimäärad mitte ainult ei muuda laene odavamaks, vaid parandavad ka nende kättesaadavust. Ennekõike suurendavad need ka inimeste ajaeelistusi: kunstlikult langetatud intressimäär tähendab, et praeguste vajaduste rahuldamine muutub (muudab) inimeste jaoks veelgi olulisemaks kui tulevaste vajaduste rahuldamine, st kui tulevik devalveerub oleviku kasuks – ja just see on kasvulava, kus globalistlikud ümberkorraldus- ja õõnestusprojektid saavad õitseda ja edasi liikuda ilma eksitatud elanikkonna suurt vastupanu tekitamata.
Selles valguses on täiesti kohane, et USA Föderaalreservi algatatud intressimäärade tõusudega 2022. aasta alguses on globalism Ameerika Ühendriikides nüüd rööpast väljas. Ja vastavalt sellele koonduvad globalistid nüüd Euroopasse ning jätkavad heidutamatult näiteks kavatsusega viia rahvastik uude erandlikku olukorda, seekord sõjamajandusse – ning seetõttu ei ole nad huvitatud Ukraina-Venemaa sõja kiirest lõpust. Sõjamajandus on niiöelda viimane nipp kõikvõimsa riigi loomiseks; et paigaldada täpselt selline kontrolli- ja juhtimissüsteem, nagu globalistid ette kujutavad.
USA Föderaalreserv on seni olnud midagi globalismi kaitsja taolist. Trumpi administratsiooni all on tal aga nüüd raskusi selle rolli täitmisega nagu varem. Nüüd peab see toetama president Trumpi tegevuskava „Teeme Ameerika suurepäraseks“, mis tähendab, et see ei ole enam globaliseerunud maailmarevolutsiooni kütusetarnija.
Ja seni kuni globaliste ei peatata, sekkub EKP meelsasti, saades nende peamiseks rahastajaks, nende uueks graali kaitsjaks – euro ostujõu, euroala inimeste materiaalse heaolu ning nende vabaduse ja rahu arvelt. Euro-rahaliit, mis on juba täiesti ülekoormatud, seisab nüüd paratamatult silmitsi oma suurima katsumusega.
Kui soovite teada, mida see kõik teie säästude ja investeeringute jaoks tähendab, peaksite võtma ühendust dr Read Polleiti BUUMI JA LANGUSE ARUANNEGA. Kogu info aadressil www.boombustreport.com. Investoritele, kes tahavad tõesti teada.
© Prof dr Thorsten Polleit
www.boombustreport.com
