Autorid Aldgra Fredly ja Jacob Burg ajalehes The Epoch Times,
Rahandusminister Scott Bessent ütles 18. mail, et vastastikused tariifid võivad naasta president Donald Trumpi 2. aprillil kehtestatud tasemele, kui kaubanduspartnerid ei pea läbirääkimisi heas usus.
2. aprillil teatas Trump peaaegu kogu impordile vähemalt 10-protsendilise tariifi kehtestamisest ning umbes 60 riigile, keda peetakse USA-ga kaubandusbilansi tasakaalustamatuse „kõige suuremateks rikkujateks”, kehtestati kõrgemad maksud osana püüdlustest kaotada kaubandusdefitsiit.
Seejärel andis ta enamikule riikidele 90-päevase pausi, et anda aega läbirääkimisteks, säilitades samal ajal baasmääraks 10 protsenti tariifi.
NBC saates „Meet the Press“ ütles Bessent, et lõplik tariifimäär sõltub sellest, kas kaubanduspartnerid on valmis kaubanduslepingute üle heauskselt läbirääkimisi pidama.
„Mõned riigid olid 10 protsendi juures, mõned olid oluliselt kõrgemad,“ ütles ta. „Ja läbirääkimishoob, millest president Trump siin räägib, on see, et kui te ei soovi läbi rääkida, siis see langeb tagasi 2. aprilli tasemele.“
Bessent ütles, et need, kes ei suuda heas usus läbi rääkida, saavad kirja, milles neid teavitatakse neile kehtestatavast tariifist.
„See tähendab, et nad ei pea läbirääkimisi heas usus,“ lisas ta. „Seega eeldaksin, et kõik tulevad ja peavad läbirääkimisi heas usus.“
Tema märkused järgnesid Trumpi 16. mai teadaandele, et Bessent ja kaubandusminister Howard Lutnick hakkavad lähikuudel kaubanduspartneritele kirju saatma, milles kirjeldatakse nende kaupadele kohaldatavaid tariife.
„Võib vist öelda, et nad võivad selle edasi kaevata, aga üldiselt arvan, et oleme väga õiglased,“ ütles Trump 16. mail Araabia Ühendemiraatides toimunud üritusel.
Kaubandusläbirääkimised
Mitmed riigid, sealhulgas India ja Lõuna-Korea, on viimastel kuudel pidanud kaubandusläbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega, et vältida Trumpi tariifide tõusu enne pausi lõppu.
Selle kuu alguses teatas Trump, et on saavutanud Ühendkuningriigiga kaubanduslepingu ja et see oleks „mõlema riigi jaoks suurepärane tehing“.
„Leping hõlmab miljardite dollarite ulatuses suuremat turulepääsu Ameerika ekspordile, eriti põllumajanduses, suurendades dramaatiliselt juurdepääsu Ameerika veiselihale, etanoolile ja praktiliselt kõigile meie suurepäraste põllumeeste toodetud toodetele,“ ütles ta 8. mail Ovaalkabinetis toimunud pressikonverentsil.
Trump ütles, et Ühendkuningriik kiirendab Ameerika kaupade tolliprotseduuri ja et “bürokraatiat ei teki, asjad liiguvad mõlemas suunas väga kiiresti”.
Lepingu kohaselt langevad USA tariifid Briti autodele esimese 100 000 imporditud sõiduki puhul 10 protsendini ja terasetariifid kaotatakse täielikult.
Trump teatas eelmisel nädalal, et India on pakkunud Ameerika Ühendriikidele nulltariifset kaubanduslepingut, kuigi lõplikku otsust pole veel tehtud.
India välisminister S. Jaishankar on rõhutanud, et igasugune kaubandusleping Ameerika Ühendriikidega peab olema “vastastikku kasulik” ja teenima mõlema riigi huve.
12. mail vähendas Trump Hiina imporditariifi 30 protsendini pärast seda, kui oli Hiinaga kokkuleppele jõudnud kaubandusmeetmete peatamises. See omakorda vähendab Hiina tariifi 115 protsendipunkti võrra 10 protsendini ja Peking tühistab oma vastumeetmed.
Enne lepingut vastas Hiina USA kehtestatud tariifidele omaenda tariifidega, mis põhjustas edasi-tagasi vaidluse, mille tulemusel tõusid USA tariifid Hiina impordile 145 protsendini.
Moody’s alandab reitingut
Lisaks ütles rahandusminister Bessent 18. mail, et ta ei ole mures Moody’si hiljutise USA krediidireitingu Aaa alandamise pärast Aa1-le ning kaitses president Donald Trumpi tariife ja ulatuslikku maksukärbete seaduseelnõu.
18. mail CNN-i saates „State of the Union with Jake Tapper“ ütles Bessent, et Trumpi seaduseelnõu, mis pikendaks presidendi esimesel ametiajal 2017. aastal kehtinud maksukärpeid, kiirendaks majanduskasvu.
Bessent ütles, et majanduse kiirem kasv on olulisem kui “võla potentsiaalne kasv”.
„Seega oleme püüdnud kulutusi vähendada ja tulude poolt kasvatada. Seega kasvatame [sisemajanduse koguprodukti] kiiremini kui võlg kasvab ja see stabiliseerib võla ja SKP suhet,“ ütles ta.
Mõned vabariiklasest seadusandjad on mures, et seaduseelnõu ei tegele piisavalt kasvava võlaga. Ameerika Ühendriikide võlg on praegu 36,2 triljonit dollarit.
Vastutustundliku föderaaleelarve komitee prognoosib , et praegune seaduseelnõu lisaks riigivõlale koos intressidega 3,3 triljonit dollarit või „5,2 triljonit dollarit, kui selle ajutised sätted muudetakse püsivaks”.
16. mail langetas Moody’s Ratings Ameerika Ühendriikide pikaajalise krediidireitingu Aaa-lt Aa1-le, viidates püsivalt kasvavale võlale, kasvavatele intressimaksetele ja poliitilise tegevuse puudumisele kroonilise eelarvepuudujäägi ohjeldamiseks.
„Järjestikused USA administratsioonid ja Kongress ei ole suutnud kokku leppida meetmetes, mis aitaksid pöörata ümber suurte aastaste eelarvepuudujääkide ja kasvavate intressikulude trendi,“ seisis panga 16. mai avalduses.
Bessent ütles 18. mail, et ta ei usu Moody’se reitingu alandamisse eriti.
„[Reitinguagentuuride] ajaloos on nii, et selleks ajaks, kui nad reitingut alandavad, on kõik juba turul,“ ütles ta.
„Minu arvates on oluline see, et president Trump on just sellelt ajalooliselt Lähis-Ida reisilt tagasi tulnud ja USA-sse tuleb triljoneid dollareid. Seega näeme investorite usaldust.“
See samm röövis riigilt viimase ideaalse krediidireitingu kolme suure krediidiagentuuri seas.
