Need, kes on taibanud enne lõppu ja elust võtnud, mis võtta annab, võivad tõepoolest tunduda nagu need, kes käivad läbi maailmas valitseva korratuse põhimõteteta, kasutades võimalusi, mis avanevad neile süsteemi nõrkustes. Nagu tapale viidav härg, kes liigub kindlalt, sest tal ei ole enam valikut, vaid usub, et ellujäämiseks peab ta haarama kõik, mida käeulatuses on.
Kuid see pole kunagi lõplik võit. Isegi kui selline “rüüstamine” toob ajutise kasu, tühjendab see hinge ja jätab alles vaid suure tüki õõnsust. Tapale viidava härja viimane samm on teada: ta ei pääse, sest ta ei pea kunagi küsima, mis on tõeline ja igavene, vaid ainult seda, kuidas end rahuldada hetkelise kasu ja mugavuse kaudu.
Kui vaatame seda olukorda sügavamalt, siis see, mis ajutiselt võidab, võib lõppkokkuvõttes olla tühine. Need, kes usuvad tõde, ei pruugi küll kohe kergelt võita, kuid lõpuks – kõige puhtama ja kestvama väärtuse kaudu – võivad nad olla tõelised võitjad.
Need, kes rüüstavad, võivad korraks oma osa saada, kuid lõpuks võivad nad end kaotada selguseta maailma keskel, sest nad ei tajunud Jumala juhatust ja ei mõistnud, et päris jõud tuleb läbipaistvusest ja tõest.
-Hannes Võrno, Facebook
