Autor Zena le Roux ajalehes The Epoch Times (meie rõhutus),
Ergotioneiin (ERGO), seente ja mullamikroobide toodetud võimas antioksüdant, tekitab toitumismaailmas laineid. Paljud võivad aga mõelda, mis see tegelikult on.
Uuringud näitavad, et ERGO on oluline aju tervisele. Kui loomad ERGO-st ilma jäävad, kahjustab see nii ajurakkude kasvu kui ka kognitiivset funktsiooni. Dementsusega inimestel on ka tavaliselt madalam ERGO tase veres võrreldes samaealiste tervete inimestega.
Seened on ERGO oluline allikas ja kasvavad tavaliselt metsade toitainerikkas ja tervislikus pinnases.
Kuna aga põllumajandustavad kurnavad mulda, kaotame selle elujõu ja toitained, mis meie toitu toidavad, mistõttu oleme ERGO taseme taastamiseks sõltuvaks metsas kasvatatud seentest ja paremast mullahooldusest.
Pikaealisuse vitamiin
ERGO-d toodavad peamiselt mullas leiduvad mikroobid ja seened. Inimesed ei suuda seda toota, seega tuleb seda saada toidu kaudu. Teadlased avastasid, et imetajatel on ERGO jaoks spetsiifiline transportervalk, mis võimaldab selle imendumist toidust punastesse verelibledesse. Need rakud jaotavad selle seejärel kudedesse kogu kehas, kus sellel on võimas põletikuvastane ja antioksüdantne toime – mis rõhutab selle bioloogilist tähtsust.
2018. aastal pakkus tuntud biokeemik Bruce Ames välja, et ERGO-d võiks liigitada pikaealisuse vitamiiniks. Need vitamiinid on olulised pikaealisuse valkude toimimiseks, mis toetavad pikaajalist tervist ja vananemist. Ames väitis, et ERGO puudus võib pikaajalist tervist kahjustada.
Robert Beelman, toiduteaduse professor ja Penn State’i ülikooli taimsete ja seente tervisekeskuse direktor, on edendanud ERGO mõistmist.
„ERGO on tegelikult aminohape, aga mitte selline, mida valkudes leidub,“ ütles Beelman väljaandele The Epoch Times. Erinevalt teistest aminohapetest, mis valke ehitavad, toimib ERGO antioksüdandina, millel on eriline kasu aju ja organite tervisele. See on üks põhjus, miks ERGO-d seostatakse vananemise ja kognitiivse tervisega ning miks see erineb teistest aminohapetest.
“Näib, et see leevendab paljusid vananemisega seotud kroonilisi haigusi,” lisas ta.
Kognitiivne tervis ja terve vananemine
Piiratud andmete põhjal soovitatakse ameeriklastel tarbida vähem ERGO-d, umbes 1,1 milligrammi päevas (mg/päevas) kui nelja Euroopa riigi inimestel, kes tarbivad kuni 4,6 mg päevas, näiteks Itaalias. Need väiksemad tarbimised olid seotud vananemisega kaasnevate krooniliste neuroloogiliste haiguste suurema levimusega ja madalama oodatava elueaga.
ERGO tase inimese veres langeb loomulikult vanusega, kuid veelgi kiiremini kognitiivse langusega inimestel. Beelman rõhutas, et inimestel, kellel on veres madal ERGO tase, on suurem risk krooniliste neurodegeneratiivsete haiguste, näiteks Alzheimeri ja Parkinsoni tõve tekkeks.
* * *
Kui sulle meeldivad võimsad antioksüdandid, proovi IQ Biologix astaksantiini (loe lähemalt siit ).
Beelman ja tema meeskond on hinnanud ERGO tarbimist viies riigis – Ameerika Ühendriikides, Prantsusmaal, Soomes, Iirimaal ja Itaalias.
„Meie tulemused näitasid tugevat seost ERGO suurema tarbimise ja pikema eluea vahel, samuti Alzheimeri ja Parkinsoni tõve riski vähenemise vahel,“ märkis Beelman.
Kuigi ERGO jaoks ametlikku päevast soovituslikku tarbimist ei ole, soovitas Beelman üldise juhisena alustada 5 mg-st päevas. Näiteks 100 grammi austerservikuid võib anda umbes sellise koguse.
Põllumajandustavad, mulla tervis ja toitainete tase
Miks on ERGO tasemed nii madalad ja võivad aja jooksul langeda?
Vastus peitub tänapäevastes põllumajandustavades – kuidas meie toidusüsteem seab Beelmani sõnul prioriteediks taskukohasuse ja saagikuse tarbijate, taimede, loomade ja keskkonna tervise ees.
„Terve muld on tervete taimede alus,“ ütles Alison Steiber, registreeritud dietoloog, kellel on inimeste toitumise doktorikraad, ajalehele The Epoch Times.
Steiberi sõnul tuginevad tänapäevased põllumajandustavad kahjurite ja haiguste tõrjeks sageli keemilistele lisanditele, kuid need kemikaalid võivad kahjustada mulla mikroobide populatsioone, millest taimed toitumise osas sõltuvad. Need tavad vähendavad ka mulla orgaanilist ainet, vähendades selle võimet vett säilitada ja muutes mulla põua suhtes vastuvõtlikumaks, lisas ta.
Taimedel ja mullal on sümbiootiline seos, kusjuures mulla mikroobidel on oluline roll põllukultuuride toitainete tarnimisel. Teatud põllumajandustavad, näiteks intensiivne mullaharimine, võivad seda suhet aga häirida. Mullaharimine vähendab mullabakterite ja seente mitmekesisust, kahjustades eriti juuretaolisi seenstruktuure, mis aitavad taimedel mineraale omastada, ütles Steiber.
„Intensiivne mullaharimine võib vähendada ERGO kontsentratsiooni sellistes põllukultuurides nagu kaer, sojaoad ja mais kuni 30 protsenti,“ ütles Beelman.
Kuigi makrotoitainete, näiteks süsivesikute ja valkude, tasemed ei pruugi tava- ja mahepõllumajanduse vahel palju erineda, on selgeid tõendeid mikrotoitainete – vitamiinide, mineraalide ja selliste ühendite nagu ERGO – tasemete erinevuste kohta.
„Kas fookus ei peaks nihkuma kõigi nende elementide omavahel seotud tervisele?“ küsis Beelman.
Seened: võimas ERGO allikas
Kuna mulla kvaliteet langeb ja paljud inimesed ei saa oma toidus piisavalt ERGO-d, pakub seente tarbimise suurendamine lihtsat ja tõhusat strateegiat puudujäägi ületamiseks.
Beelmani sõnul toodavad ERGO-d looduses ainult seened, tsüanobakterid ehk sinivetikad ja mõned bakterid. Kuna seened on seente osa, mis eraldab paljunemiseks eoseid, on nad meie toiduvarudes vaieldamatult rikkaim ERGO allikas, lisas ta.
Kuigi enamik toiduaineid sisaldab väheses koguses ERGO-d tänu mullas elavatele seentele, mis kannavad seda juurte kaudu taimedesse, paistavad seened silma eriti tugeva allikana. Beelmani sõnul on ERGO eriti rikkad sellised sordid nagu maitake, puravikud, kuning-austriservikud, shiitake ja austerservikud.
Parem muld, rohkem toitaineid
Teine lähenemisviis ERGO taseme tõstmiseks on regeneratiivsete põllumajandustavade kasutuselevõtt, mis võivad suurendada ERGO ja teiste toitainete sisaldust meie toidus. Nende tavade hulka kuuluvad minimaalne või puuduv mullaharimine, külvikord, kattekultuurid ning pestitsiidide ja väetiste kasutamise vähendamine.
Põllumajandustavad mõjutavad otseselt mulla tervist, mis omakorda mõjutab taimede oluliste mikrotoitainete omastamist. Mulla kvaliteeti parandades saavad põllumehed suurendada oma põllukultuuride toitainesisaldust, mis on kasulik nii põllumehele kui ka tarbijale, ütles Beelman.
„Olen viimase 50 aasta jooksul oma silmaga näinud järeleandmatut püüdlust parandada saagikust, sageli pikaajalise tervise arvelt. Keskendudes saagikusele ilma toiteväärtust arvestamata, on see tõenäoliselt kaasa aidanud halbadele tervisenäitajatele ja tervishoiukulude tõusule. Keegi peab astuma samme, et aidata muutusi ellu viia.“
