Miljardärist investor Ray Dalio hoiatas, et president Trumpi nihutav tariifipoliitika on osa laiemast majanduslikest ja geopoliitilistest survetest, mis võivad vallandada kriisi, mis on “hullem kui majanduslangus”.
“Ma arvan, et praegu oleme otsustamispunktis ja väga lähedal majanduslangusele,” ütles Dalio.
“Ja ma olen mures millegi hullema pärast kui majanduslangus, kui sellega hästi ei tegeleta.”
Maailma suurima riskifondi Bridgewater Associates asutaja ütles intervjuus NBC telekanalile Meet the Press, et Ameerika majanduse alus – “rahakord” on ohus.
“Meil on rahakorraldus katki. Me muudame rahakorraldust, sest me ei saa rahasummasid kulutada. Nii et meil on see probleem.
…Meie sisekorras, valitsemises on toimumas põhjalikud muutused. Ja meil on maailmakorras põhjalikud muutused. Sellised ajad on väga sarnased 1930ndatega.”
“Ma olen ajalugu õppinud,” lisab Dalio ja märgib, et “see kordub ikka ja jälle.”
Dalio selgitas, et USA majandus seisab silmitsi mitme kattuva väljakutsega: kasvav võlg, sisepoliitiline lõhestumine, kasvavad geopoliitilised pinged ja nihked globaalses võimus.
“Sellised ajad on väga sarnased 1930. aastatega,” hoiatas ta.
“Kui võtate tariifid, kui võtate võlgu, kui võtate kasvava võimu, mis seab väljakutse olemasolevale võimule – need muudatused tellimustes, süsteemides on väga-väga häirivad.“
Küsides halvima stsenaariumi kohta, viitas Dalio dollari kui rikkuse hoidja rolli võimalikule lagunemisele koos sisemise konfliktiga, mis ületab demokraatliku poliitika norme ja rahvusvaheliste pingete eskaleerumisega – potentsiaalselt isegi sõjalise konfliktiga.
“Neid rikkeid on varemgi esinenud,” ütles ta. “Olemasolev rahaline ja geopoliitiline kord sai alguse 1945. aastal. Need süsteemid käivad tsüklitena ja ma muretsen rikke pärast – eriti seetõttu, et seda ei pea juhtuma.”
“See võib olla nagu rahasüsteemi lagunemine 71. aastal. See võib olla nagu 2008. See saab olema väga ränk,” ütles Dalio.
“Ma arvan, et see võib olla raskem kui need, kui need muud probleemid tekivad samaaegselt.”
Dalio ütles, et ajalugu kujundavad viis peamist jõudu:
- rahatsüklid, nagu krediit ja võlg;
- sisepoliitiline konflikt;
- globaalse võimu dünaamika nihutamine;
- tehnoloogiline muutus;
- ja loodusõnnetused, nagu pandeemiad.
Tema arvates on praegu mängus kõik viis.
X-i postituses käsitles Dalio üksikasjalikumalt, vähendades tariife kui konkreetset katalüsaatorit, kuid mängides välja palju süsteemsemaid väljakutseid pakkuvaid stsenaariume:
Praegu pööratakse õigustatult suurt tähelepanu väljakuulutatud tariifidele ja nende väga suurtele mõjudele turgudele ja majandustele, samas kui väga vähe tähelepanu pööratakse neid põhjustanud asjaoludele ja suurimatele tõenäoliselt veel ees ootavatele häiretele. Ärge saage minust valesti aru, kuigi need tariifide teadaanded on väga olulised arengud ja me kõik teame, et president Trump põhjustas need, kaotavad enamik inimesi silmist asjaolud, mis teda presidendiks valisid ja need tariifid tõid. Samuti jätavad nad enamasti tähelepanuta palju olulisemad jõud, mis juhivad peaaegu kõike, sealhulgas tariife.
Palju suurem, palju olulisem asi, mida meeles pidada, on see, et me näeme peamiste rahaliste, poliitiliste ja geopoliitiliste korralduste klassikalist lagunemist. Seda tüüpi rikkeid tuleb ette vaid umbes üks kord elus, kuid neid on ajaloos korduvalt juhtunud, kui sarnased jätkusuutmatud tingimused olid paigas.
Täpsemalt:
- Rahandus-/majanduskord on lagunemas, kuna olemasolevat võlga on liiga palju, selle lisandumise kiirus on liiga kiire ning olemasolevaid kapitaliturge ja majandust toetab see jätkusuutmatult suur võlg. Võlg on jätkusuutmatu, kuna on tekkinud suur tasakaalustamatus a) võlgnike-laenuvõtjate vahel, kes võlgnevad liiga palju võlgu ja võtavad liiga palju võlgu, sest nad on oma ülejäägi rahastamiseks võlgades haaratud (nt USA) ja b) laenuandjate-võlausaldajate vahel (nagu Hiina), kellel on juba liiga palju võlga ja kes on huvitatud oma kaupade müümisest laenuvõtjatele (nagu USA-le). Nende tasakaalustamatuste ühel või teisel viisil korrigeerimiseks on suur surve ja see muudab rahakorraldust olulisel määral. Näiteks on ilmselgelt kohatu, et deglobaliseeruvas maailmas on nii suur kaubanduse kui ka kapitali tasakaalustamatus, kus suured osalejad ei saa usaldada, et teised suured tegijad ei lõika neil vajaminevaid esemeid (mis on Ameerika mure) ega maksa neile raha, mida nad on võlgu (see on Hiina mure). See on tingitud sellest, et need osapooled osalevad teatud tüüpi sõjas, kus iseseisvus on ülimalt tähtis. Igaüks, kes on ajalugu õppinud, teab, et sellised riskid on sellistes tingimustes korduvalt viinud samalaadsete probleemideni, mida me praegu näeme. Seega peab muutuma vana raha-/majanduskord, mille kohaselt sellised riigid nagu Hiina toodavad odavalt, müüvad ameeriklastele ja omandavad Ameerika võlavarasid ning ameeriklased laenavad raha sellistelt riikidelt nagu Hiina, et neid oste sooritada ja suuri võlakohustusi koguda. Need ilmselgelt jätkusuutmatud asjaolud on veelgi raskemaks muutunud asjaolu tõttu, et need on viinud Ameerika tootmise halvenemiseni, mis õõnestab keskklassi töökohad USA-s ja nõuab Ameerikalt vajalike esemete importimist riigist, mida ta peab üha enam vaenlaseks. Deglobaliseerumise ajastul peavad need suured kaubanduse ja kapitali tasakaalustamatused, mis peegeldavad kaubanduse ja kapitali omavahelist seotust, ühel või teisel viisil vähenema. Samuti peaks olema ilmne, et USA valitsussektori võlatase ja valitsuse võla lisandumise määr ei ole jätkusuutlik. (Minu analüüsi selle kohta leiate minu uuest raamatust How Countries Go Broke: The Big Cycle.) On selge, et rahakorraldus peab kogu selle tasakaalustamatuse ja liialduse vähendamiseks muutuma suurel viisil, ning me oleme selle muutumise protsessi alguses. Sellel on tohutud kapitalituru tagajärjed, millel on tohutud majanduslikud tagajärjed, millesse ma mõnel teisel korral süvenen.
- Sisepoliitiline kord laguneb tohutute lõhede tõttu inimeste haridustasemes, võimaluste tasemes, tootlikkuse tasemes, sissetulekute ja jõukuse tasemes ning väärtushinnangutes ning olemasoleva poliitilise korra ebatõhususe tõttu asjade parandamisel. Need tingimused ilmnevad parempoolsete populistide ja vasakpoolsete populistide võitmises iga hinna eest selle üle, kummal poolel on võim ja kontroll asju juhtida. See viib demokraatiate lagunemiseni, sest demokraatiad nõuavad kompromisse ja õigusriigi põhimõtetest kinnipidamist ning ajalugu on näidanud, et mõlemad lagunevad sellistel hetkedel, nagu praegu oleme. Ajalugu näitab ka, et tugevad autokraatlikud juhid kerkivad esile klassikalise demokraatia ja klassikaline õigusriik kui autokraatliku juhtimise tõkked. Ilmselgelt mõjutavad praegust ebastabiilset poliitilist olukorda ülejäänud neli jõudu, millele ma siin viitan – nt probleemid aktsiaturul ja majanduses tekitavad tõenäoliselt poliitilisi ja geopoliitilisi probleeme.
- Rahvusvaheline geopoliitiline maailmakord on lagunemas, sest ühe domineeriva võimu (USA) ajastu, mis dikteerib korda, mida teised riigid järgivad, on möödas. USA juhitud mitmepoolne koostööl põhinev maailmakord on asendatud ühepoolse, võimu järgiva lähenemisviisiga. Selles uues järjekorras on USA endiselt suurim jõud maailmas ja on üle minemas ühepoolsele “Ameerika esikohale” lähenemisviisile. Nüüd näeme seda USA juhitud kaubandussõda, geopoliitilist sõda, tehnoloogiasõda ja mõnel juhul ka sõjalisi sõdu.
- Looduslikud teod (põuad, üleujutused ja pandeemiad) on järjest häirivamad ja
- Hämmastavad muudatused tehnoloogias, nagu AI, avaldavad suurt mõju kõigile eluvaldkondadele, sealhulgas raha-/võla-/majanduskorrale, poliitilisele korrale, rahvusvahelisele korrale (mõjutades riikidevahelist vastasmõju majanduslikult ja sõjaliselt) ja loodustegude kulusid.
Peaksime keskenduma muutustele nendes jõududes ja kuidas need üksteist mõjutavad.
Lõpetuseks kutsub Dalio lugejaid üles mitte laskma uudiseid haaravatel dramaatilistel muutustel, nagu tariifid, juhtida teie tähelepanu eemale viielt suurelt jõult ja nende omavahelistelt suhetelt, mis on üldiste suurte tsüklite muutuste tõelised tõukejõud.
