Lugupeetud Ravimiamet 09.12.2024
nr 346.442.23
Ravimiameti kontaktid
Nooruse 1, 50411 Tartu
Tel: (+372) 737 4140
E-post: [email protected]
E-post: [email protected]
Taotluse/teabenõude esitaja kontaktid
Tel: (+372) 538 24 760
E-post: [email protected]
Asi: FDA White Oak Lab leidis modRNA Comirnaty 6- kuni 470-kordse DNA
Sisukord
Toidu- ja Ravimiamet labor: DNA jääktasemed ületasid ohutuspiire 6–470 korda 2
McKernani kriitiline retsentsioon uuringule 3
Ulrike Kammerer jt: uuring DNA kohta läbib vastastikuse eksperdihinnangu 5
Sissejuhatus
Ajakirjas Journal of High School Science avaldatud labori katsed tuvastasid Pfizer–BioNTech COVID-19 kaubanduslikust biotootest nimega Comirnaty 6–470 korda 10 ng DNA FDA piiri (Wang jt).
Toidu- ja Ravimiamet labor: DNA jääktasemed ületasid ohutuspiire 6–470 korda
USA Toidu- ja Ravimiameti (Food and Drug Administration, FDA) laboriuuring, mis avaldati 29. detsembril 2024. aastal, näitas Pfizer–BioNTech modRNA Comirnaty viaalide liiga kõrget DNA-saastet.
USA Marylandi osariigis White Oak Campuses tehtud testid näitasid, et DNA jääktasemed ületasid regulatiivseid ohutuspiire 6–470 korda.
Laboriuuringu viisid läbi üliõpilased FDA teadlaste Tyler J Wang, Alex Kim ja Kevin Kim juhendamisel. Viaalid hangiti BEI Resources’ilt, tarnijalt, kes on seotud USA Riikliku Allergia- ja Nakkushaiguste Instituudiga (National Institute of Allergy and Infectious Diseases, NIAID).
Journal of High School Science avaldatud eelretsenseeritud uuring pakub laboriandmeid, kuidas ohutusstandardeid ületavad viaalid turule lubati.
Meetodid
Uuring kasutas kahte peamist analüüsimeetodit:
- NanoDrop analüüs: meetod kasutab UV-spektromeetriat, et mõõta DNA ja RNA kombineeritud taset Comirnaty viaalides. Kuigi see annab esialgse hinnangu, kipub see RNA häirete tõttu DNA kontsentratsioone üle hindama, isegi kui kasutatakse RNA eemaldamise komplekte.
- Qubiti analüüs: täpsemate mõõtmiste jaoks tugines uuring Qubiti süsteemile, mis kvantifitseerib kaheahelalise DNA fluoromeetrilise värvaine abil.
Mõlemad meetodid kinnitasid DNA saastumise olemasolu, mis ületas lubatud piirmäärasid. Need leiud ühtivad USA, Kanada, Austraalia, Saksamaa ja Prantsusmaa sõltumatute laborite varasemate aruannetega.
„Qubiti analüüs võib DNA-d alatuvastada kuni 70%, kui proovi ettevalmistamisel kasutatakse ensüüme,“ selgitas 3. jaanuaril 2025. aastal Anandamide artiklis genoomikateadlane Kevin McKernan.
„Lisaks ei püüa uuringus kasutatud Plasmid Prep komplekt tõhusalt väikseid DNA fragmente, mis aitab veelgi kaasa alahindamisele.“ Plasmiidse DNA fragmendid, mis sisenevad raku tsütoplasmasse lipiidide nanoosakeste abil, võivad ülesstimuleerida cGAS-STING rada, mis on kaasasündinud immuunvastuse oluline komponent, selgitas ta.
„CGAS-STING raja krooniline aktiveerimine võib paradoksaalselt soodustada vähi kasvu,“ hoiatas McKernan. „Korduv kokkupuude võõra DNA-ga COVID-19 võimendajate kaudu võib seda riski aja jooksul võimendada, luues vähi arengut soodustavad tingimused,“ väitis ta.
Vaidlust suurendas, et DNA fragmentide hulgas tuvastati SV40 promootori jälgi. Kuigi autorid jõudsid järeldusele, et need fragmendid ei ole replikatsioonikompetentsed, mis tähendab, et nad ei saa inimestel paljuneda, ei nõustunud McKernan.
„Selleks, et kinnitada, et DNA fragmendid ei ole funktsionaalsed, peaksid nad transfekteerima imetajarakke ja tegema järjestuse, mida siin ei tehtud,“ ütles McKernan.
„Pealegi ei hõlma selles uuringus kasutatud meetodid tõhusalt DNA fragmentide kogu pikkust. Rangem sekveneerimisanalüüs võib paljastada mitme tuhande aluspaari pikkuseid SV40 fragmente, mis oleksid tõenäoliselt funktsionaalsed,“ lisas ta.
McKernani kriitiline retsentsioon uuringule
1) Aruandes ei analüüsita kirjandust väga tasakaalustatult, kui käsitletakse selle DNA võimalikke kahjustusi. Mitte kuskil käsikirjas ei seata kahtluse alla 10 ng piiri (mida kõik viaalid ületasid), mis on süstitud palja DNA-st tuletatud piir. Artiklis kulutatakse palju aega selle üle, kui väikesed need DNA molekulid on ja kui kiiresti need “tuleks“ hävitada, kuid ei käsitleta tõsiasja, et paljale DNA-le ehitatud DNA lagunemiskõveraid ei saa rakendada LNP-ga kaitstud DNA-le. Palja DNA 10-minutiline poolestusaeg veres on tingitud nukleaasidest. Need nukleaasid ei suuda LNP-ga kaitstud DNA-d seedida, seega on see väikese suuruse argument vale suund. cGAS-STINGi käivitamiseks vajalik DNA pikkus on vaid 20–40 bp.
2) Allolev väide on vale. SV40 replikatsiooni alguspunkt ja SV40 promootor on aktiivsed eukarüootsetes rakkudes. Seda tuleks parandada (mitte tagasi võtta – vt järeldusi).
3) Allpool olev avaldus käsitleb ülehindamist, mis võib tekkida fluoromeetriaga, kuid arvestades RNaasi A kasutamist, ei usu ma, et RNA signaali inflatsioon on see, mis toimub. Samuti tuleks viidata Georgiou jt, mis näitab, et selles uuringus kasutatud picogreen värvid tuvastavad ainult 30% DNA-st, kui seda töödeldakse DNaseI-ga. Selle parandamiseks tuleks Qubiti suurusstandardeid 10 ng/ul töödelda DNaseI-ga. Ärge puhastage seda reaktsiooni. Tapa DNaseI lihtsalt kuumaga või deaktiveeri LiD-id. Nad võiksid läbi viia ka RNAse A seedimise ajakursuse, et mõõta, kas see reaktsioon on lõppenud. Tõenäoliselt on RNaas A väga aktiivne ensüüm.
4) Allpool olev väide on vale, kuna viidatud uuringus (19) kasutatakse paljast plasmiidset DNA-d koos IM süstimisega. Neid integratsioonisagedusi ei saa kanda DNA-le, mis on kaitstud transfektsioonivõimelistes LNP-des.
Nende samade autorite Mercki (19) teine töö näitab, et need plasmiidid püsivad 6 kuud pärast süstimist.
5) Paljud uuringud on nüüdseks leidnud >362 bp SV40 fragmente (Kammerer jt, Speicher jt). <35 bp mõõtmist tuleks kinnitada Oxford Nanopore’iga. Meie keskmine lugemispikkus ONT-s on 214 bp ja 3,5 kb molekulid tuvastatakse vaid 865 lugemisel. Käsikirjas puuduvad meetodid, mis suudaksid fragmendi suurust usaldusväärselt kommenteerida (vt allpool punkt 6).
Seda arutatakse selles Kammereri artikli Substacki ülevaates.
Ulrike Kammerer jt: uuring DNA kohta läbib vastastikuse eksperdihinnangu
Ulrike Kammerer, Verena Schulz ja Klaus Steger eksperdihinnang uuringule viitab, et Wang jt uuring osutab dsDNA transfektsiooni immunostimuleerivale rollile. See oleks hea aeg tsiteerida Kwoni jt.
Senigl jt demonstreerivad, et SV40 võimendajad on potentsiaalse tuumorigeense aktiivsusega somaatilise hüpermutatsiooni elemendid.
DNA fragmentide suuruse hinnanguid tuleks kinnitada Oxford Nanopore sekveneerimisega. Kui proovite määrata DNA suurust, mis vastab teie madalaima suuruse standardile Agilent Bioanalyzeris, on veaohtlik. Parim meetod selleks on nende molekulide järjestamine, et teil oleks ühe aluse eraldusvõime ja fragmentide järjestuse kinnitus. Kui oleme seda teinud, on 1/400 lugemist üle 2Kb. Tõenäoliselt on seda Agilent Tape’i jaamas raske visualiseerida, kuna sellel pole väga head dünaamilist ulatust, et kvantifitseerida molekule DNA alaprotsentides. Need paistavad lihtsalt geelil olevate määrdena, mida on näha nende andmetes radadel 4 ja 5. Oleks tore, kui partii numbrid oleksid joonisel D kujutatud rajad.
Selle DNA kvantifitseerimiseks kasutatud meetoditel on suur viga, mida olen kirjeldanud allolevas alamvirnas „Mustad teod”. Wang jt kasutasid NEB Monarchi plasmiidi ettevalmistamise komplekti, mis eemaldab suurema osa väikesest DNA-st.
Alloleval joonisel NEB toote juhistest näete, et see plasmiidi ettevalmistamise süsteem eemaldab elektroforeesi käigus määrdumised (fragmenteeritud ssDNA ja dsDNA). Vaadake punaseid sõiduradasid koos N+-ga. Plasmiid püütakse kinni, kuid kogu väike lõigatud DNA eemaldatakse. See mõjutab märkimisväärselt väikese DNA kvantifitseerimist vaktsiinides ja vähendab tõenäoliselt pikema ja määrdunud (killustunud) DNA kogust, mis on ülaltoodud joonisel 5D punasega esile tõstetud.
Kui uuringus oleks kasutatud DNA isoleerimiskomplekti, mis suudab hõivata väikese DNA, oleks nende arv veelgi suurem! Üks võimalus kvantifitseerida, kui suurt kahju nad selle DNA ettevalmistusega kogevad, käivitades 10 bp DNA-redel läbi ettevalmistuse ja kvantifitseerida, kui suure osa igast ribast nad ettevalmistusega hõivavad võrreldes ettevalmistamata redeliga.
Seda katset saate teha SPRI DNA ettevalmistustega 100 bp redeliga, kuid selle vaktsiinirakenduse jaoks sobivad 10 bp redelid.
Selle perspektiivi vaatamiseks võtame nende tsiteeritud 470X numbri. See moodustaks 4,7 ug DNA-d. Oletame, et fragmendi suurus on 200 aluspaari (leidsime ONT-ga 214 aluspaari) ja sisestame selle NEB DNA-kalkulaatorisse, lugedes, kui palju DNA molekule on nende mõõdetud kõrgeimas punktis.
Igas annuses on 23 triljonit DNA fragmenti. Kui SV40 promootor on ~ 200 bp 7824 bp plasmiidist, annab see meile üle 500 miljardi SV40 promootori annuse kohta. Teil on 30 triljonit rakku, nii et iga rakk võiks vastu võtta 1 plasmiidse DNA fragmendi ja 1/60 rakku ühe SV40 promootori. Praktikas sõltub see sellest, kui palju LNP-sid on igas annuses. Olen näinud numbreid vahemikus 50–2 triljonit doosi kohta, kuid seda numbrit tuleb parandada. Ainus eksperthinnang, mille olen leidnud, jääb triljoni vahemikku annuse kohta.
Pidage meeles, et selle paberi suuremad numbrid pärinevad UV-spetsifikatsioonist (Nanodrop). Qubiti numbrid on lähemal 70 ng/doosi kohta. Kui kohandame neid vastavalt Georgiou jt andmetele, mis näitavad, et pikoroheline kogub ainult 30% kogu signaalist pärast DNaseI, ületame piiri 23 korda (70 ng/0,3 = 233 ng/annus). Täiesti võimalik, et Plasmid Prep kaotas ka 90% väikesest DNA-st, asetades selle vahemikku 2,0 ug/annus (2000 ng), mis on rohkem kooskõlas teiste uuringutega, milles kasutati Qubitsi ilma kadudeta DNA ettevalmistusteta (Kammerer, Konig, Speicher, McKernan).
Paljudel on seda arvu raske uskuda, kuna nad saavad ainult 30 ug RNA-d annuse kohta ja tavaliselt on T7 polümeraas sellest palju tõhusam. Kuid kui palute T7 polümeraasil lisada modifitseeritud nukleotiide, nagu N1-metüül-PU, läheb põrgu lahti.
Veel üks tehniline detail, mis on väärt oma sügavat sukeldumist. See väga imeline joonis 1 on veidi eksitav.
Joonisel on alumises vasakus servas kujutatud mRNA-d ja DNA-d eraldi. RNA:DNA hübriidid on termodünaamiliselt eelistatud, eriti N1-Metüül-PseudoU puhul. Nii et modRNA peaks olema kaunistatud selle DNA komplemendiga. Seetõttu on teraviku piirkonnas palju rohkem DNA-d kui Kani piirkonnas. ModRNA kaitseb Spike’i watsoni ahelat DNaseI seedimise eest (Sutton jt).
See on ka üks põhjus, miks on rumal eeldada, et DNA on väljaspool LNP-d, samas kui modRNA on selle sees. Nad reisivad koos, kuna nad on üksteisega hübridiseerunud.
Järeldused
Wang jt uuring näitab, et isegi keskkooliõpilased (palju üle keskmise ja muljetavaldavad) võivad selle DNA leida. Ma ei tea ühtegi keskkooliõpilaste poolt läbi viidud teadusprojekti, mida nii hästi viidataks. Õnnitleme põhjaliku töö puhul ja jätke trollid tähelepanuta. Sul ei ole puudust pinnapealsetest ad hominem rünnakutest ja pead kasvatama paksu naha, olles paberil, mida loetakse üle maailma. Kõikidel paberitel on piiratud eelarve ja puudused. Ärge laske ülaltoodud kriitikatel end heidutada.
Ma kahtlustan, et mõnel selle käsikirja pehmemal keelel, mis ei mängi leidude tähtsust, võis olla FDA mõju?
Paljud neist 1. klassi tagasikutsumistest on seotud võimaliku riskiga. Ma ei tea kedagi, kes oleks surnud oma juukselaki või Costco Eggsi tõttu. Muidugi, salmonella on tõsine, kuid mRNA vaktsiinide arv kehas on edetabelitest väljas ja ikka veel midagi ei tehta? Kehaarv oli tegelikult ilmne kliinilistes uuringutes ja 60 päeva jooksul pärast nende vaktsiinide kasutuselevõttu (1223 surmajuhtumit). See on teravas vastuolus seagripi vaktsiiniga, mis võeti turult pärast 1970ndatel vaid 32 surmajuhtumit. Kuigi paljudes uuringutes esitatakse mantrat „ohutu ja tõhus“, paljudel neist uuringutest on ilmne huvide konflikt Pfizeri rahastamisega. Fraimani jt sõltumatum analüüs näitab 1 tõsist kõrvaltoimet iga 800 süsti kohta.
Ärgem unustagem, et nende uuringute andmeohutuse järelevalvenõukogusid juhib USA Riiklik Tervishoiuinstituut (National Institutes of Health, NIH), kellel on nüüd üle 1 miljardi dollari vaktsiini honorari. Siin pole konflikti.
Kuuldavasti nimetas vana hea Anthony Frauci sellesse andmeohutuse järelevalve nõukogusse Richard Whitley Alabama-Birminghami ülikoolist, kuid enamik teisi juhatuse liikmeid jääb saladuseks.
Kui TGA-lt küsitakse selle probleemi jälgimiseks kasutatavat qPCR-protokolli (nüüd kolmes eksperdihinnangus), tagastavad nad redigeeritud protokollid?
Üks detail, mille nad redigeeritud dokumentidesse jätsid, et nad kasutavad kogu plasmiidi kvantifitseerimiseks ühte qPCR-testi, mis on suunatud Kan geenile. Teame, et see võib anda teile Speicheri töö põhjal 100 korda madalama hinnangu.
Nii et see on olemas.
Isegi FDA enda töötajad näevad sama probleemi mitmes teises laboris, mille amet laiemalt kõrvaldas. Oluline on märkida, et Keith Pedensi (FDA) esimene reaktsioon meie andmetele oli see, et meil oli “saaste“.
Tagasivõtmise kriteeriumid on sätestatud COPE juhistes. Mitte miski selle dokumendi kohta ei vasta nendele kriteeriumidele.
Teine teose kriitika põhineb valedel dihhotoomial. DNA-ga saastumise töö maksab teistele tõsisematele riskidele keskendumise hinnaga.
See vale dihhotoomia on väga erinev dihhotoomiast, mis ilmnes Twitteris sel nädalal koos Calley Meansiga kuulsas Fruit Loops vs. SV40 debatis Danny Jonesi podcastis koos dr Mary Talley Bowdeni ja dr Jack Kruse’iga. Selle stsenaariumi korral ei maini Calley oma raamatus vaktsiine ega kutsu üles süstid turult eemaldama (hoolimata sellest, et ta ei anna neid oma lastele), mis esitab arutelus kas/VÕI loogika, kui JA või ‘mõlemad’ on parem. Isegi kui järgite mõlemat, peaksite eelistama tooteid, mis põhjustavad peatset surma.
Teised uuringud, mis on leidnud selle DNA saastumise.
Teabenõue koos taotlusega Ravimiametile
USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) labor on viinud läbi eelretsenseeritud uuringu, mis näitas Pfizer–BioNTech COVID-19 Comirnaty viaalides liiga kõrge DNA saastumise taset.
Uuring näitas, et DNA jääktasemed ületasid regulatiivseid piire 6–470 korda, kinnitades varasemaid uuringuid.
Tuginedes ekspertide poolt kogu tootmisprotsessi põhjalikule hinnangule, puudub avalikkusel kindlus, et heaks kiidetud ja volitatud COVID-19 inokuleerimisprogrammis kasutatavate biotoodete kvaliteedis, ohutuses ja tõhususes. Ohutusega tegelemata jätmine kahjustab avalikkuse usaldust nii ravimitesse kui ka nende ohutuse tagamiseks mõeldud reguleerimissüsteemide vastu.
Õpilaste ajakirjas Journal of High School Science avaldatud uuring on pärast ilmumist pälvinud märkimisväärset tähelepanu ning selle kõrguse mõõtmise skoor konkureerib juhtivate meditsiiniajakirjade suuremate uuringute omadega.
Eelolevaid asjaolusid arvestades esitab avaldaja Ravimiametile alljärgneva teabenõude koos küsimustega:
- Kas tunnistate uuringu leide, mis viidi läbi White Oak’i ülikoolilinnakus Marylandis, mida juhendasid ka kolm USA Toidu- ja Ravimiameti teadlast – dr Shuliang Liu, dr Tony Wangi ja dr Prabhuanand Selvaraji?
- Millised on teie hinnangul võimalikud meetmed, nagu avaliku hoiatuse väljastamine, mõjutatud partiide tagasikutsumine või teistele asutustele teatamine?
Lugupidamisega
Revo Jaansoo
Lisa
- Wang, Tyler J, Alex Kim ja Kevin Kim. 2024. “A Rapid Detection Method of Replication-Competent Plasmid DNA from COVID-19 mRNA Vaccines for Quality Control.” Journal of High School Science 8 (4): 427–39. Avaldatud 29. detsembril 2024. Saadaval:
https://anandamide.substack.com/p/fda-white-oak-lab-finds-6x-to-470x , https://blog.maryannedemasi.com/p/exclusive-fda-lab-uncovers-excess?utm_source=substack&utm_campaign=post_embed&utm_medium=web (09.01.2025)
