President Donald Trump ütles 16. märtsil, et räägib 18. märtsil Venemaa presidendi Vladimir Putiniga relvarahulepingust Ukraina sõja lõpetamiseks.
“Ma räägin teisipäeval president Putiniga,” ütles Trump ajakirjanikele Air Force One’i pardal. “Nädalavahetusel on tehtud palju tööd. Tahame näha, kas suudame sellele sõjale lõpu teha.”
Trump ütles, et näeb ette “väga head võimalust” jõuda Venemaaga relvarahuleppeni. Kui Trumpilt küsiti tema ootuste kohta Venemaa võimalike järeleandmiste kohta rahulepingus, vastas Trump, et arutelud hõlmavad maad ja elektrijaamu.
“Me räägime maast Me räägime elektrijaamadest,” ütles ta. “Ma arvan, et mõlemad pooled, Ukraina ja Venemaa, on sellest juba palju arutanud. Me räägime sellest juba teatud varade jagamisest.”
Ukraina nõustus sõlmima Venemaaga 30-päevase relvarahu pärast 11. märtsil Saudi Araabias Jeddas peetud läbirääkimisi Ukraina ja USA ametnike vahel. USA on omakorda taasalustanud relvatarneid ja luureandmete jagamist Ukrainaga.
“Kaks osapoolt on vähendanud nendevahelisi erimeelsusi ja nüüd istume laua taga,” ütles saadik ja lisas, et Trumpi on kohtumisest ka teavitatud.
Witkoffi sõnul on aruteludes “kriitilise tähtsusega” neli Vene vägede poolt osaliselt okupeeritud piirkonda – Donetsk, Lugansk, Herson ja Zaporižži.
Ta märkis, et USA valitsus peab läbirääkimisi Ukraina ja Venemaa ametnikega ning Euroopa sidusrühmadega, sealhulgas Prantsusmaa, Suurbritannia, Norra ja Soomega, nende piirkondade ja muude elementide üle, mis “kuuluksid relvarahu”.
Witkoff keeldus avaldamast Venemaa tingimusi relvarahulepingu edendamiseks.
Venemaa asevälisminister Aleksandr Gruško ütles 17. märtsil, et Moskva otsib tagatisi, et NATO ei aktsepteeri Kiievi kuulumist julgeolekualliansi.
“Me nõuame, et raudsed julgeolekugarantiid saaksid selle lepingu osaks,” ütles Grushko Vene meediaväljaandele Izvestia. “Osa nendest garantiidest peaks olema Ukraina neutraalne staatus, NATO riikide keeldumine teda alliansi vastu võtmast.”
“Need, kes tahavad, et sõda võimalikult kiiresti lõppeks, ei käitu nii. Seetõttu peame ühiselt jätkama Venemaa survestamist, et sundida oma agressiooni lõpetama,” ütles Zelenski sotsiaalmeedias, kutsudes USA-d ja Euroopa riike üles võtma Venemaa vastu “otsustavaid meetmeid”.
Ukraina korraldas nädalavahetusel ka droonirünnakuid Venemaa territooriumile. Venemaa kaitseministeerium teatas 16. märtsil, et selle õhutõrjeüksused hävitasid Venemaa territooriumi kohal 31 Ukraina drooni.
Zelenski oli varem nõudnud, et iga rahulepe peab sisaldama julgeolekutagatisi, et Ukraina saaks end kaitsta võimalike tulevaste Venemaa rünnakute eest.
Starmer tegi oma märkused pärast “tahtlike koalitsiooni” tippkohtumist, kuhu kaasati partnerid Euroopast, Kanadast, Austraaliast ja Uus-Meremaalt.
