Nädalavahetusel ütles president Trump, et on rääkinud Vladimir Putiniga otse sõja lõpetamisest Ukrainas, mida Kreml ei kinnitanud ega eitanud, öeldes vaid, et suhtlus USA administratsiooniga toimub praegu erinevate kanalite kaudu.
“Ma usun, et me teeme edusamme,” Trump oli ajakirjanikele öelnud, lisades, et ta loodab, et suhtlust tuleb juurde. “Me tahame peatada Ukraina-Venemaa sõja.”
Kuid esmaspäevase seisuga ütleb Kreml endiselt, et talle ei ole veel esitatud ühtegi konkreetset pakkumist, mis teda ahvatleks. Moskva ei ole saanud midagi, et saada see Ukrainaga läbirääkimiste laua taha, hetkel on tal selge lahinguvälja hoog.
Asevälisminister Mihhail Galuzin ütles seda RIA riiklikule uudisteagentuurile
“On oluline, et sõnu toetaksid praktilised sammud, mis võtavad arvesse Venemaa õigustatud huve, näidates valmisolekut kriisi algpõhjuste likvideerimiseks ja uue reaalsuse tunnustamiseks.”
“Konkreetseid sedalaadi ettepanekuid ei ole veel laekunud,” rõhutas ta.
Väidetava Putini-Trumpi telefonikõne kohta ütles Kremli pressiesindaja Peskov täpselt järgmist: “antud juhul ei saa ma seda kinnitada ega eitada” – vastuseks TASSi järelepärimisele:
Kuid isegi kui Valge Maja annab märku edusammudest ja positiivsetest kontaktidest Moskvaga, tuleb Vene riigimeediast esmaspäeval hoopis teistsugune sõnum. Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov ütles pressikonverentsil, et Moskva-Washingtoni suhted on täieliku purunemise äärel. Siin on kokkuvõte TASS-i märkustest:
Moskva ja Washingtoni suhted on rebenemise äärel.
USA endise presidendi Joe Bideni administratsioon “keskendus hübriidsõjale, tutvustas oma dokumentidesse ja kehtestas liitlastele erinevates liitudes ja konfiguratsioonides idee võimalusest tekitada Venemaale strateegiline lüüasaamine.” Selle tulemusena intensiivistus Venemaa-USA suhete “antagonistlik sisu” ja on tänapäeval muutunud “väga kriitiliseks”.
Washingtoni katsed anda Moskvale nõudmisi või näidata väidetavat “suurt teenet” vastutasuks USA vastuvõetamatute nõudmiste eest on dialoogis Venemaaga läbikukkumisele määratud.
Täpsemalt näeb Venemaa soovimatust tuumarindel tõsiselt ja õiglaselt tegeleda, pärast seda, kui viimase poole kümnendi jooksul on kokku varisenud mitu külma sõja järgset lepingut:
Washingtoni poliitika “kujutab endast märkimisväärset väljakutset ülemaailmsele tuumarelva leviku tõkestamisele” ja kontroll tuumarelvade üle halveneb.
Venemaa ei ole veel näinud ühtegi tervet mõistust ega Lääne poliitilist tahet relvastuskontrollisüsteemi kriisist ülesaamiseks.
Olukord seoses Venemaa ja USA strateegilise stabiilsuse alase dialoogiga, sealhulgas uue START-lepingu järgse perioodiga, ei tundu optimistlik.
Sellised dramaatilised avaldused, mis viitavad ametlike suhete täielikule katkemisele Vene poolelt, võiksid olla lihtsalt diplomaatilisemad manööverdamised ja poosetamine, et säilitada mõjuvõim tulevaste läbirääkimiste laua taga.
Sellegipoolest on kõigile selge, et Ukraina olukord on endiselt äärmiselt ohtlik, kuna relvad Washingtonist on pärast eelmisel nädalal võib-olla väga lühikest peatumist jätkanud. Trump ise on seda juba ammu tunnistanud, hoiatades, et kui rahu ei saavutata, võib olukord spiraalida WW3 suunas.
