BOGOTA, Colombia – Colombia president Gustavo Petro ütles esmaspäeval, et kuulutab välja erakorralise seisukorra seoses kirdes toimunud sissirünnakutega, mis on tapnud kümneid inimesi ja sundinud tuhandeid oma kodudest põgenema.
X-i sõnumis ütles Petro, et ta “kuulutab välja sisemise ärevuse seisundi”, meetme, mis võimaldab täitevvõimul kolme kuu jooksul vastu võtta teatud tüüpi õigusakte ilma kongressi heakskiiduta. Meede jõustub pärast seda, kui president ja tema kabinet on dekreedi allkirjastanud, kuid selle võib kehtetuks tunnistada ka Colombia konstitutsioonikohus.
Toonase presidendi Álvaro Uribe administratsioon kasutas 2000. aastate alguses sisemisi rahutuste dekreete, et suurendada sõjaväe rahastamist spetsiaalse sõjamaksu kaudu. Colombia põhiseaduse kohaselt ei saa seda erakorralist meedet kasutada kongressi peatamiseks ega kodanikuõiguste kõrvaldamiseks. “Ma loodan, et kohtusüsteem toetab meid,” kirjutas Petro X-ile.
Varem esmaspäeval oli Petro hoiatanud, et tema riigi sõjavägi võtab ründemeetmeid Rahvusliku Vabastusarmee vastu pärast seda, kui mässulised, tuntud kui ELN, vallandasid Colombia Catatumbo piirkonnas rünnakulaine, milles on tapetud vähemalt 80 inimest.
“ELN on valinud sõja tee ja seda nad ka saavad,” kirjutas Petro X-i sõnumis, milles ta süüdistas mässulisi narkokaubanduse rühmituseks muutumises ja võrdles nende meetodeid kurikuulsa kartellijuhi Pablo Escobari omadega, kes pommitas valitsushooneid ja mõrvas oma vaenlased, palgates sadu lööjaid.
Petro, kes oli nooruses sissirühmituse liige, alustas 2022. aastal ELN-iga rahukõnelusi, olles oma presidendikampaanias lubanud, et suudab mässulised kolme kuu jooksul pärast ametisse astumist demobiliseerida.
Kuid kõnelused on seiskunud mitmete erimeelsuste tõttu selle üle, kuidas mässulised desarmeeriksid ja milliseid majandusreforme valitsus nende desarmeerimise eest ellu viiks. ELN on kritiseerinud valitsust ka eraldi läbirääkimiste korraldamise eest riigi edelaosas asuva läbimurderühmaga ning vihastanud ametnikke, jätkates tsiviilisikute röövimist ja ettevõtete väljapressimist.
Reedel peatas Petro läbirääkimised mässulistega pärast vägivalla eskaleerumist Catatumbos, mägises piirkonnas, mis toodab umbes 15% Colombia kokasaagist ja asub Venezuela piiri ääres.
ELN, millel on hinnanguliselt 6,000 võitlejat, ründas väidetavalt tsiviilisikuid, keda ta süüdistas rivaalitseva rühmituse FARC-EMC kaastöötajatena, võttes inimesi oma kodudest ja tulistades neid tänavatel, samas kui maapiirkondades puhkesid mõlema rühma liikmete vahel tulekahjud.
Esmaspäeval avaldatud avalduses ütles ELN-i juht Antonio García, et tema organisatsioon ei kavatse tsiviilisikuid sihikule võtta, vaid on käinud endiste mässuliste võitlejate järel, kes teevad nüüd koostööd FARC-EMC-ga.
Nädalavahetusel põgenesid aga tuhanded inimesed Catatumbo piirkonna linnadest, kartes oma elu pärast, sealhulgas kogukonnajuhid, keda ELN oli ähvardanud. Põgenejate hulgas olid endised Colombia revolutsiooniliste relvajõudude liikmed, kes demobiliseeriti 2016. aasta rahuleppes valitsusega ja keda ELN on nüüd rünnanud.
ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo Colombias ütles esmaspäeval, et uus vägivallalaine Catatumbos on ümber paigutanud 18 300 inimest, kes viibivad varjupaikades ja hotellides Tibu, Ocaña ja Cúcuta linnades, kus ametnikud on hoiatanud ähvardava humanitaarkriisi eest.
Kolumbia kirdeosas elav talunik Sandra Tijaro ütles intervjuus, et põgenes reedel oma külast pärast seda, kui relvastatud mehed ilmusid kohale ja käskisid kõigil evakueeruda. Nüüd viibib ta koos lastega Tibu varjupaigas.
“Me tahame, et relvastatud rühmitused mõtleksid maainimeste heaolule,” ütles ta. “Me oleme töökad inimesed, kes lõpuks kannavad selle konflikti koormat.”
2016. aasta rahuleping Colombia valitsuse ja Colombia revolutsiooniliste relvajõudude vahel viis 11 000 võitleja demobiliseerimiseni. Siiski jättis see mõnes maapiirkonnas võimuvaakumi, mida väiksemad mässuliste rühmitused on püüdnud täita, kusjuures valitsus nägi vaeva tsiviilelanike vastu suunatud vägivalla vähendamisega.
