JERUUSALEMM – peaminister Benjamin Netanyahu ütles teisipäeval, et Iisraeli väed jäävad Süüria piiril puhvertsooni, mis on kinni võetud pärast Süüria presidendi Bashar Assadi kukutamist, kuni on sõlmitud uus kokkulepe, “mis tagab Iisraeli julgeoleku”.
Netanyahu tegi kommentaare Hermoni mäe tipust – piirkonna kõrgeimast tipust – Süürias, umbes 6 miili kaugusel Iisraeli valduses oleva Golani kõrgustiku piirist.
See näis olevat esimene kord, kui istuv Iisraeli juht oli seadnud sammud nii kaugele Süüriasse. Netanyahu ütles, et oli sõdurina 53 aastat tagasi samal mäetipul, kuid tippkohtumise tähtsus Iisraeli julgeolekule on hiljutiste sündmuste tõttu ainult suurenenud.
Iisrael hõivas osa Lõuna-Süüriast Iisraeli annekteeritud Golani kõrgendike piiri ääres päevi pärast seda, kui mässulised eelmisel nädalal Assadi kukutasid.
Iisraeli poolt puhvertsooni, umbes 155 ruutmiili suuruse demilitariseeritud ala hõivamine Süüria territooriumil on tekitanud hukkamõistu, kusjuures kriitikud süüdistavad Iisraeli 1974. aasta relvarahu rikkumises ja võib-olla Süürias valitseva kaose ärakasutamises pärast Assadi kukutamist maa hõivamiseks.
“Me jääme … kuni leitakse järjekordne kokkulepe, mis tagab Iisraeli julgeoleku,” ütles Netanyahu, kes oli teisipäeval koos kaitseminister Israel Katziga puhvertsooni sõitnud.
Katz ütles, et ta andis Iisraeli sõjaväele korralduse luua kiiresti kohalolek, sealhulgas kindlustused, oodates, mis võiks olla pikaajaline viibimine piirkonnas. “Hermoni tippkohtumine on Iisraeli riigi silmad, et tuvastada meie vaenlased, kes on lähedal ja kaugel,” ütles ta.
Puhvertsooni Süüria ja Iisraeli kontrolli all oleva Golani kõrgustiku vahel lõi ÜRO pärast 1973. aasta Mideasti sõda. Sellest ajast alates oli piirkonnas patrullinud umbes 1,100 sõdurist koosnev ÜRO vägi.
ÜRO pressiesindaja ütles teisipäeval, et Iisraeli vägede edasiliikumine, ükskõik kui kaua see kestab, rikub puhvertsooni loonud kokkulepet.
Seda kokkulepet “tuleb austada ja okupatsioon on okupatsioon, olenemata sellest, kas see kestab nädal, kuu või aasta, see jääb okupatsiooniks,” ütles pressiesindaja Stephane Dujarric.
Assadi kukutamist juhtinud terrorirühmitus Hayat Tahrir al-Sham (HTS) ega araabia riigid ei kommenteerinud seda kohe.
Iisrael kontrollib endiselt Golani kõrgustikke, mille ta vallutas Süüriast 1967. aasta Mideasti sõja ajal ja hiljem annekteeris – samm, mida enamik rahvusvahelisest kogukonnast ei tunnusta. Hermoni mäetipp on jagatud Iisraeli annekteeritud Golani kõrgustike, Liibanoni ja Süüria vahel. Ainult Ameerika Ühendriigid tunnistavad Iisraeli kontrolli Golani kõrgustike üle.
Kui Assad on läinud, ütles ÜRO tippametnik teisipäeval, et Süüria üle võtnud sõjakad liidrid on lubanud “ambitsioonikalt suurendada elutähtsat humanitaarabi” miljonitele, kes vajavad hädasti toitu ja muud abi.
HTS-i terrorirühmituse juht Ahmad al-Sharaa, varem tuntud kui Mohammed al-Golani ja riigi ajutine peaminister Mohammed al-Bashir lubasid toetada abi liikumist Türgist, Liibanonist, Jordaaniast ja teistest naaberriikidest “nii kaua, kui humanitaaroperatsioone on vaja,” ütles Tom Fletcher.
Fletcher, kes juhib ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibürood, tuntud kui OCHA, rääkis ÜRO Julgeolekunõukogu liikmetega Damaskusest videolingi kaudu.
Saksamaa ütles teisipäeval, et tema diplomaadid on kohtunud ka mässuliste juhtidega, et arutada Süüria poliitilist üleminekut ja “meie ootusi seoses vähemuste ja naiste õiguste kaitsega”.
Saksa ametnikud, kes on märkinud mässuliste rühmituse varasemaid sidemeid al-Qaedaga, ütlesid, et mõõdavad rühmitust ja uut valitsust selle tegevuse põhjal. USA on varem öelnud, et tema ametnikud on olnud otseses kontaktis HTS-i terroristidega, kes Assadi kukutasid.
Ka teisipäeval tegid USA toetatud ja kurdide juhitud Süüria Demokraatlikud Jõud ettepaneku, et kurdide enamusega linn Kobani Põhja-Süürias muutuks demilitariseeritud tsooniks ning et toimuks “julgeolekujõudude ümberjagamine Ameerika järelevalve ja kohaloleku all”.
Türgi, kes toetab Assadi kukutanud Süüria mässulisi, võitleb ka Süüria kurdide relvarühmitusega, pidades seda terrorirühmituseks, mis on liitunud kurdi mässulistega oma piirides.
Süüria kurdi väed olid USA peamine liitlane võitluses ISIS-e terrorirühmitusega.
Muudes arengutes avastati esmaspäeval massihauas enam kui 30 Assadi võimu all kadunuks jäänud süürlase surnukehad. Kohtuekspertiisi meeskonnad ja mässulised töötasid koos, et avastada säilmed Izraa külas, mis asub Daraa linnast põhja pool, kui kadunud perekonnad seisid.
Sugulased ütlesid, et lootsid esialgu oma lähedasi vanglast leida.
“Kuid me ei leidnud kedagi ja see murdis meie südamed. Nad põletati siin elusalt pärast kütuse kasutamist,” ütles massihauaplatsil oodanud Mohammad Ghazaleh.
Mõned taastatud surnukehad näitasid tõendeid selle kohta, et neid oli pähe tulistatud või põletatud, ütles Izraa tervisedirektoraadi juht Moussa Al-Zouebi.
Süüria uued ametivõimud on loonud vihjeliini kadunud isikutest ja salajastest kinnipidamiskohtadest teatamiseks.
Süüria pealinnas Damaskuses taasavas Katar teisipäeval ametlikult oma saatkonna – peaaegu 13 aastat pärast diplomaatiliste suhete katkestamist Assadi valitsusega.
Katar oli varasemas avalduses kinnitanud oma “kategoorilist tagasilükkamist režiimi repressiivsele poliitikale Süüria rahva vastu”. Enamik välisriikide saatkondi Süürias on pärast riigi kodusõja puhkemist 2011. aastal suletud.
Prantsuse saatkond Damaskuses tõstis teisipäeval oma lipu “sümboolse žestiga”, et näidata toetust Süüria rahvale ülemineku ajal. Selle taasavamine ootab poliitiliste ja julgeolekutingimuste jätkuvat hindamist, ütles Prantsuse välisminister Prantsuse välisminister Jean-Noël Barrot.
Hiljuti taasavati ka Türgi saatkond Damaskuses.
