EESTI ELUJÕU II KONGRESSI PÖÖRDUMINE EESTI AVALIKKUSE, RIIGIKOGU, VALITSUSE JA PRESIDENDI POOLE

Mida me vajame, et omal maal püsima jääda?

Möödunud on 155 aastat esimesest Laulupeost ja 25 aastat Eesti Elujõu I kongressist. Laulupeo korraldajate J. V. Jannseni ja A. H. Willigerode algatus, kui kõrgemärgiline sündmus, aitas K. J. Petersoni sõnu tsiteerides „selle maa keelel laulutuules kõrgele tõusta“. Kõrgele tõusis ka maarahva, eestlaste eneseteadvus; pool sajandit hiljem saavutas eesti rahvas oma riigi kodumaal.

25 aastat tagasi koondas Eesti Elujõu I kongressi mõtte paguluseestlane Robert Kreem „Eestluse elujõu manifestis“. Tol kongressil tajuti ja teadvustati negatiivseid rahvastikuprotsesse – eestlaste arv omal maal oli languses, sündimus madal. Kongressi pöördumises kutsuti eestlasi väärtustama laste kasvatamist ja teostama kõigepealt ennast omaenda lastes. Elujõuline perekond on eestluse kõige olulisem kandja. Lasteta Eesti on kui hääletu kevad.

Abielule ja perekonnale tuleb anda tagasi neile põhiseadusega määratud seisund, reaalselt kehtestada perede ja kodude eriline kaitse laste kasvatamiseks. Au sisse tuleb tõsta suurpered ja taastada põlvkonnalt põlvkonnale edasi antavate teadmiste, oskuste ja kogemuste ühtsus.

Meie ees on täna tõsine oht – viljatuse perspektiiv. Me peame üle saama rahvastikukriisist omal maal. Me peame arutama elujõu kasvatamist. Eesti tuleviku vankril on neli ratast: töö, perekond/kodu, vaimsus ja loodus. Kui viga saab kasvõi üks ratas, kukub meie vanker kummuli.

Meie rahva ja riigi kestmise võti on lastesuutliku põlvkonna käes – kas nad tahavad ja suudavad tuua ilmale lapsi ning kasvatada nad eestlasteks.

Noort, võimekat põlvkonda peame toetama kõik üheskoos – nii meie kultuuri- ja põhiväärtuste edasiandmisel kui ka materiaalselt. Iga lapsele tuleb tagada eesti kultuurikeskne haridus. Tänulikult tuleb jätkata metseen Aino Järvesoo tööd lasterikka eestluse edasikandjana – sündimuse tõstmise nimel.

Meie oleme põline rahvas ja tahame omal maal püsima jääda!

Selleks vajame, et:

1. Eesti Riigikogu lähtuks oma seadusandlikus tegevuses kõigis otsustes Eesti põhiseaduse ülesandest: „…tagada eesti rahva, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.“ Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb kehtestada põhiseadusliku vastutuse põhimõtted.
2. Eesti haridussüsteem järgiks järjekindlalt Eesti põhiseadust. Kõigi haridussüsteemi õppekavade alus peab olema eestluse elujõudu ning lapsi ja peret väärtustav hoiak.
3. Eesti avalik-õiguslik ringhääling (ERR) täidaks Eesti põhiseadusest tulenevaid kohustusi ja võtaks avaliku suhtluse mentaalseks lähtekohaks elujõulise, lasterikka Eesti perspektiivi.
4. Eesti rahvuse säilimine ja heaolu tagamine oleks peaministri prioriteetne kohustus. Selleks tuleb valitsuse juurde luua Eesti rahvastikutaaste üksus, kuhu kuuluvad Eesti Elujõu II kongressi osalejad. Üksuse ülesanded oleksid:
   1. Töötada välja kaasaegsele infoühiskonnale vastav kultuurimudel, kus perekond oleks loova, hoidva ja loodusega kooskõlas oleva ühiskonna kontseptuaalsed alused.
   2. Esitada ettepanekuid sündimuse suurendamiseks ja koostada valitsusele ning Riigikogule aruandeid protsessi edenemisest.
   3. Luua rahva elujõu kindlustamise ideede alusel Kõrgem Riigikaitsekursus juhtivametnikele, järgides olemasolevate riigikaitsekursuste formaati.

Allakirjutanud:
Einar Eiland, Arvi Hamburg, Arvo Junti, Aare Kasemets, Tiiu Kuurme, Maarja Lõhmus, Tiit Merenäkk, Kristjan Moora, Loone Ots, Kalev Sepp, Ija Stõun, Randar Tasmuth, Arvo-Rein Tereping, Jaak Uibu, Mati Väärtnõu