Kanada Ontario provintsi valitsuse ja selle tervishoiu peaarsti dr Kieran Michael Moore vastu on esitatud 170 miljoni dollari suurune ühishagi, milles väidetakse hooletust, väärkäitumist avalikus ametis, lepinguvälist ajendit lepingu rikkumiseks ja privaatsusõiguste rikkumist, mis on seotud tervishoiutöötajate COVID-19 vaktsiinimandaatide rakendamisega, teatab Kanada Independent.
Lisa Wolfs on kohtuasja peamine hageja. Varem töötas ta Londoni terviseteaduste keskuses (Clinical Nurse Educator with London Health Sciences Centre) kliinilise meditsiiniõdede koolitajana ja algatas õigusasja Ontario ametiühingusse kuuluvate tervishoiutöötajate nimel. Kohtuasja keskmes on dr Moore’i poolt 2021. aasta augustis välja antud rahvatervise korralduse direktiivi 6 seaduslikkuse vaidlustamine.
Kohtudokumendid näitavad Kanada Independent sõnul, et Wolfs läks ravipuhkusele 15. septembril 2021, hiljem lubati tal tööle naasta, kuid tema töösuhe lõpetati 4. augustil 2022. aastal COVID-19 vaktsiinidirektiivi 6 jõustamise alusel.
Ontario 1992. aasta klassimenetluste seaduse (Ontario’s Class Proceedings Act) alusel esitatud kohtuasja eesmärk on esindada kümneid tuhandeid ametiühingusse kuuluvaid tervishoiutöötajaid kogu provintsis, kelle suhtes direktiiv väidetavalt seadusevastaselt kehtis.
Hageja väidab, et volitus kehtestas tema töölepingule loata muudatused, sundis avaldama isiklikku meditsiinilist teavet ning põhjustas märkimisväärset majanduslikku ja emotsionaalset kahju.
Direktiiviga 6 kohustati haiglaid, kodu- ja kogukonnahooldusteenuste osutajaid ning kiirabiteenuseid rakendama töötajate, töövõtjate, üliõpilaste ja vabatahtlike jaoks kohustuslikku COVID-19 vaktsineerimispoliitikat.
Direktiivi kohaselt pidid tervishoiutöötajad oma töökoha säilitamiseks esitama tõendi vaktsineerimise kohta, meditsiinilise erandi või osalema haridusprogrammis. Wolfs väidab, et see poliitika viis tema töösuhte lõpetamiseni pärast peaaegu 16-aastast teenistust, hoolimata tema varasemast eeskujulikust rekordist. Kohtuasi väidab, et hageja vallandamine rikkus tema töölepingu tingimusi, mis ei sisaldanud kohustuslikku vaktsineerimist töötamise tingimusena ega võimaldanud sellistel asjaoludel palgata puhkust.
Kohtuasjas seostatakse Ontario valitsust ja dr Moore’i mitmete rikkumistega
- Esiteks väidetakse hagis hooletust, väites, et vaktsineerimispoliitikat rakendati ilma piisavate tõenditeta, mis kinnitaksid selle tõhusust COVID-19 leviku ennetamisel.
- Teiseks väidetakse hagis dr Moore’i avalikus ametis eksimusi, asudes seisukohale, et ta tegutses hoolimatu ükskõiksuse või tahtliku pimedusega vaktsiiniriskide ja pikaajaliste ohutusandmete puudumise suhtes.
- Kolmandaks väidetakse hagis, et lepinguväline ahvatlus rikub lepingut, asudes seisukohale, et direktiiv sekkus õigusvastaselt tervishoiutöötajate ja nende tööandjate vahelistesse töölepingutesse.
- Lõpuks on hagis asutud seisukohale, et direktiiv rikkus eraelu puutumatust, nõudes vaktsineerimisstaatuse või meditsiiniliste erandite avalikustamist.
Lisaks seab ühishagi kahtluse alla mandaatide taga olevad rahvatervise põhjendused, toetudes oma väite põhistamisel Health Canada tootemonograafiatele. Väite kohaselt ei näita need dokumendid, et heakskiidetud vaktsiinid, nagu Pfizeri Comirnaty või Moderna Spikevax, takistaksid COVID-19 levikut, kahjustades direktiivi eesmärki. Lisaks tekitab kohtuasi muret COVID-19 inokuleerimisprogrammis kasutatavate biofarmatseutiliste toodete ohutuse pärast, tuues esile kliiniliste uuringute käigus teatatud kõrvaltoimed ja toodete tagasikutsumise või piiramise juhtumid.
Nõudes 170 miljonit dollarit kahjutasu:
- sisaldab kohtuasi 50 miljonit dollarit valu ja kannatuste eest,
- 50 miljonit dollarit avalikus ametis eksimise eest,
- 20 miljonit dollarit lepinguvälise ahvatluse eest lepingu rikkumiseks ja
- 50 miljonit dollarit karistuslike kahjude eest.
Nõue hõlmab ka hüvitist saamata jäänud sissetuleku eest, tervisekontrolli kulusid ja õigusabikulusid.
Kohtuasi jätkub Ontario ülemkohtus, kus hageja on esitanud taotluse, et juhtum kinnitataks kollektiivhagina. Edu korral võib see luua pretsedendi COVID-19 eriolukorraaegse töökohapoliitikaga ja tööõigusega seotud kaebuste lahendamiseks.
Ontario veteranparameedik Scarlett Martyn pöördus selle kohtuasja esiletõstmiseks Canadian Independenti poole. Martyn on organisatsiooni Ontario ühendatud tervishoiutöötajad (United Health Care Workers of Ontario, UHCWO) liige, mis esindab tuhandeid meedikuid ja humanitaartöötajaid. Organisatsioon toetab tervise privaatsust, vabatahtlikku ja teadlikku nõusolekut ning mittediskrimineerivat meditsiinipoliitikat provintsi tasandil ja laiemalt kogu Kanadas.
Martyn ütleb, et UHCWO kogub kohtuasja toetamiseks raha. Ta selgitas, et organisatsioon rahastab ühisrahastust võimalike kohtukulude katmiseks, kui klassi sertifitseerimine ebaõnnestub ja kõik nimetatud hagejad peavad tasuma õigusabikulud. Samuti ta mainis, et kui nad sertifitseerimisetapis edu saavutavad, kasutatakse kogutud vahendeid ühishagiga seotud kohtuvaidluste kulude katmiseks.
Lisateavet UHCWO kohta saate lugeda SIIT.
Selle aasta jaanuaris otsustas Kanada föderaalkohtu kohtunik Richard G. Mosley, et valitsuse üleskutse hädaolukorra seadusele on põhiseadusega vastuolus. Föderaalkohus otsustas, et keskvalitsuse hädaolukordade seadusele tuginemine 2022. aasta meeleavalduse lõpetamiseks ei olnud Ontario töötajate jaoks ”õigustatud”. Valitsus on sellest ajast alates esitanud apellatsioonkaebuse ja kohtuistung peaks selles asjas toimuma 2025. aasta alguses.
Toimetas Revo Jaansoo (27.11.2024)
Allikad ja viited artikli sees.
