USA kavatseb süvendada oma jalajälge Liibanonis osana relvarahukokkuleppest, mille eesmärk on lõpetada enam kui aasta kestnud võitlus Iisraeli ja Hezbollah’ vahel. Praeguste ja endiste USA ja Araabia ametnike poolt Lähis-Ida Silmaga jagatud kokkuleppe üksikasjade kohaselt taanduvad 60-päevase relvarahu ajal kõik Iisraeli väed Liibanonist järk-järgult, kusjuures Hezbollah liigub Litani jõest põhja poole.
Teisipäeva hilisõhtul välja kuulutatud lepe põhineb laias laastus ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonil 1701, mis lõpetas 2006. aasta sõja Iisraeli ja Hezbollah’ vahel ning pidi nägema Liibanoni armee ja ÜRO ajutiste jõudude (Unifil) saatmist Lõuna-Liibanoni.
Vastavalt kokkuleppele paigutatakse Liibanoni armee Unifili abiga lõunasse, tagamaks, et Hezbollah ei siseneks uuesti Iisraeli piiri ja Litani vahelisele alale.
“60. päevaks ei ole Lõuna-Liibanonis Iisraeli ega Hezbollah’ vägesid,” ütles Araabia kõrge ametnik Lähis-Ida Silmale.
Leppega, mille eesmärk on lõpetada enam kui aasta kestnud lahingud, mis on Liibanonis nõudnud üle 3,700 inimelu, lähetab USA Liibanoni ka tehnilised sõjalised nõunikud ja näeb, et Washington annab Liibanoni armeele täiendavaid rahalisi vahendeid.
USA teostab järelevalvet ka Hezbollah’ vägede väljaviimise üle ning sõjaväeametnik – tõenäoliselt keskjuhatusest (Centcom) – hakkab juhtima rahvusvahelist komiteed, mis koordineerib oma tegevust sadade peagi lähetatavate Prantsuse sõduritega osana tugevdatud ÜRO rahuvalvemissioonist.
USA kõrge ametnik ütles MEE-le, et Iisraelile ei anta õigust rünnata Liibanoni kahtlaste liikumiste tõttu. Iisrael peab teatama igast liikumisest, mida ta peab kahtlaseks, rahvusvahelisele komiteele, kes omakorda teavitab Liibanoni armeed vajalike meetmete võtmisest.
Kui Liibanoni armee ei tegutse pärast kaebuse saamist kahtlase tegevuse kohta Litanist lõunas või mis tahes Liibanoni piirkonnas, loeb Iisrael lepingu tühiseks ja jätkab rünnakuid Liibanoni vastu.
USA-lt ei oodata täiendavate vägede saatmist kohapeale. Selle asemel peaks ootel olev relvarahu laiendama 10 000-liikmelist Unifili rahuvalvemissiooni. Endise USA ja Araabia ametniku sõnul oodatakse Unifili osana Liibanoni sadu Prantsuse sõdureid.
Leping süvendab ka USA jätkuvaid jõupingutusi Liibanoni sõjaväe toetamiseks. USA alustas Liibanoni armee rahastamist 2005. aastal pärast seda, kui protestiliikumine ajendas Süüria vägesid riigist välja viima.
Viimase 20 aasta jooksul on Washington olnud armee suurim rahastaja, andes rohkem kui 2,5 miljardit dollarit sõjaväe toetuseks, mida peetakse riiklikuks institutsiooniks, mis ületab sektantlikke ja poliitilisi lõhesid.
Allikad ütlesid MEE-le, et armee on juba värvanud 1,500 sõdurit ja püüab järgmise nelja kuu jooksul pardale tuua veel umbes 3,500 sõdurit.
USA suurendab ka sõjaväele väljaõpet, varustust ja tagasimaksevahendeid. Washington räägib ka Saudi Araabia ja Katariga Liibanoni vägedele raha eraldamisest lisapalkade maksmiseks. Katar annab juba raha rahast räsitud Liibanoni armeele, lubades 2022. aastal sõdurite palkade toetamiseks 60 miljonit dollarit.
Liibanon oli keset katastroofilist finantskriisi, enne kui Hezbollah alustas 8. oktoobril 2023 Iisraeli pihta rakettide ja droonide tulistamist, et olla solidaarne Gazas rünnaku all olevate palestiinlastega.
Relvarahu hõlmab ka uuendatud kohustust järgida mitmeid teisi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone, sealhulgas 1559 ja 1680, milles nõutakse Hezbollah’ desarmeerimist.
Erinevalt teistest Liibanoni relvastatud rühmitustest hoidis Hezbollah pärast 1975.–90. aasta kodusõda oma relvi, et jätkata võitlust Iisraeli okupatsiooni vastu Lõuna-Liibanonis. Kuigi Iisrael loobus enamasti 2000. aastal, okupeerib ta jätkuvalt Shebaa talusid, mis Hezbollah’ sõnul on liibanonlased.
Hezbollah’ aastapikkused rünnakud on tõrjunud umbes 60 000 iisraellast oma kodudest Põhja-Iisraelis. Samal ajal on Iisraeli pommitamine ja oktoobris alanud maapealne sissetung sundinud Liibanonis rohkem kui miljonit inimest põgenema.