Oma esimesel ametiajal Valges Majas pidas ametisseastuv president Donald Trump kolm kohtumist Põhja-Korea Kim Jong Uniga. Esimene oli Hanois, millele järgnes väga “vastuoluline” kohtumine Korea piiril, mis oli esimene kord ajaloos, kui istuv Ameerika president oli astunud jala Põhja-Korea poolele piirile.
Sel ajal räägiti kahe liidri “armumisest” – kuid viimased paar aastat, kui Bideni Pentagon parkis Lõuna-Korea sadamas tuumaallveelaeva, on nende hea tahte väljapanekute tühistamiseks palju ära teinud. Washington on palunud Pyongyangil loobuda tuumarelvade arendamisest, samas kui Kim on nõudnud ei midagi vähemat kui täielikku sanktsioonide leevendamist.
Milline saab olema poliitika teise Trumpi Valge Maja ajal?
“USA presidendiks valitud Donald Trumpi meeskond arutab otsekõneluste pidamist Põhja-Korea liidri Kim Jong-uniga, lootes, et värske diplomaatiline tõuge võib vähendada relvakonflikti riske, ütlesid kaks asjaga kursis olevat inimest,” teatasid South China Morning Post ja Reuters teisipäeval.
Kuigi Trumpi üleminekumeeskond pole selles küsimuses veel midagi ametlikku öelnud, ütlevad siseringi allikad, et otsediplomaatia juurde naasmine on lootusrikas:
Mitmed Trumpi meeskonnas näevad nüüd Trumpi otsest lähenemist, et tugineda juba olemasolevale suhtele, mis kõige tõenäolisemalt murrab jää Kimiga, aastaid pärast kahte kaubeldavat solvangut ja seda, mida Trump nimetas “ilusateks” kirjadeks enneolematus diplomaatilises jõupingutuses oma esimesel ametiajal, ütlesid inimesed.
Mis puutub Põhja-Korea poolelt, siis tundub, et see ei kiirusta või vähemalt ehitab võimendust võimalike lähituleviku Trumpi avamängude ootuses.
The Wall Street Journal võttis Kimi reaktsiooni eelmise nädala seisuga kokku järgmiselt:
Põhja-Korea liider Kim Jong Un näis olevat tagasi lükanud väljavaate taaselustada oma tuumadiplomaatia ametisseastuva presidendi Donald Trumpiga, vastavalt tema esimestele avalikele märkustele desarmeerimiskõneluste kohta pärast valimisi.
Põhja-Korea riigimeedia teatas reedel, et 40-aastane diktaator nimetas USA-d suurriigiks, mis tegutses pigem jõuga kui tahtega koos eksisteerida ja alavääristas väärtust, mis varasematel kõnelustel oli tema rahast räsitud režiimi jaoks.
Kimi tsiteeriti mõned päevad tagasi peetud kõnes, öeldes: “Me oleme juba uurinud kõiki võimalusi USAga läbirääkimiste pidamiseks.”
Ta viitas Washingtoni “muutumatule agressiivsele ja vaenulikule poliitikale” Põhja-Korea suhtes, mis on hõlmanud USA ja Lõuna-Korea ühiste sõjaliste õppuste tõhustamist poolsaarel.
Varem Trumpi kampaaniarajal…
Võimalik, et kui Trump suudab jälgida rahu Ukrainas, mida ta lubab tõsiselt alustada ovaalkabinetti sisenemise esimesest päevast, võivad asjad stabiliseeruda ka USA ja Põhja-Korea suhetes.
Komplitseeriva tegurina ähvardab aga see, et Põhja-Korea saadab umbes 10 000 oma sõdurit Venemaale, kus nad väidetavalt aitavad Moskva vägedel ukraina okupatsiooni Lõuna-Kurski piirkonnas tagasi tõrjuda. Kiiev on kasutanud seda sõja “rahvusvahelistumise” hukkamõistmiseks, hoolimata sellest, et NATO on süstinud Ukraina poolele miljardeid dollareid ja raskerelvastust.
