Tuka kandmise ajalugu ulatub sajandite taha ning selle alguse kohta on mitmeid erinevaid teooriaid. Tuka populaarsus varieerus sõltuvalt kultuurilistest ja moesuundadest. Siin on ülevaade tuka kandmise ajaloolisest arengust ja naistest, kes sellele trendile aluse panid või seda populariseerisid:
1. Vana-Egiptus
- Vana-Egiptuse naised, eriti aristokraadid ja valitsejad, on kujutatud siledate sirgete juustega, mis lõppesid tihti sirgelt lõigatud tukaga.
- Tuntud näide: Nofretete (Nefertiti), kuigi tema kujutistel on rohkem pearätte ja mütse, näitab Vana-Egiptuse kunsti stiliseeritud tuka-laadseid lõikusi.
2. Kesk- ja renessansiaeg
- Keskajal ja renessansi perioodil ei olnud tukad otseselt moes, kuna naised kandsid sageli mütse, loore ja peakatteid, mis varjasid juukseid. Ent mõnes portrees võib näha sirgeid, laubalõigatud juukseid, eriti varajase renessansi ajal.
3. 18.–19. sajand: kaasaegse tuka algus
- 18. sajandil nähti tukalaadseid lõikusi mõnes Euroopa kohtus, kuid need olid haruldased.
- 19. sajandil populariseerisid tukad näitlejad ja tantsijad, kelle jaoks oli oluline luua nooruslik ja mänguline välimus. Tukad hakkasid Euroopas rohkem levima, eriti Victoria ajastu lõpus.
4. 1920ndad: Flapperi ajastu ja modernsed tukad
- Clara Bow, tummfilmi näitleja, populariseeris lühikese ja sirge tukaga bobi soengu, mis sai 1920ndatel naiste iseseisvuse ja mässulise stiili sümboliks.
- Tukad muutusid peamiseks osaks flapperite stiilis, mis hõlmas lühikesi juukseid, minimalistlikku meiki ja julget eneseväljendust.
5. 1950ndad ja Hollywoodi glamuuri ajastu
- Audrey Hepburn tegi tukad taas populaarseks oma rollis filmis Roman Holiday (1953). Tema stiilne, naiselik ja minimalistlik tukk inspireeris miljoneid naisi.
- Bettie Page, “pin-up” modell, tõi esile tuka sensuaalse ja mässumeelse külje, kandes tihedaid, sirgeid tukki, mis said tema kaubamärgiks.
6. 1960ndad ja nooruslik revolutsioon
- Jane Birkin, prantsuse moemuusa, kandis 1960ndatel pikemat ja kergelt sassis tukka, mis lõi loomuliku ja romantilise ilme.
- Brigitte Bardot populariseeris kardinatukad, mis on lahti jagatud keskelt ja raamivad nägu pehmelt.
7. Kaasaegne ajastu
- Alates 20. sajandi lõpust on tukad olnud pidevalt moes, varieerudes klassikalistest sirgetest tukast kuni narmendavate ja kihiliste stiilideni, mida kannavad sellised ikoonid nagu Rihanna, Zooey Deschanel ja paljud teised.
Tuka algus on seotud nii praktiliste kui ka esteetiliste põhjustega, kuid nende evolutsioon ja populaarsus tulenevad peamiselt kuulsuste ja moeikoonide mõjust
Tuka kandmise negatiivne tähendus on ajaloo ja kultuuri jooksul seotud pigem stereotüüpide, moesuundade vastuseisu või isiklike tõlgendustega. Siin on mõned võimalikud negatiivsed tõlgendused, mida on seostatud tuka kandmisega:
1. Mittevastavus ühiskondlikele normidele
- Keskaeg ja renessanss: Tuka kandmist võis teatud perioodidel pidada ebatavaliseks või mittekohaseks, kuna naiste juuksed pidid sageli olema täielikult kaetud (mütside, looride või muude peakatetega). Tukad võisid viidata sellele, et kandja ei allunud tollastele moraalinormidele.
2. Nooruslikkuse ja kergemeelsuse sümbol
- 1920ndad (flapperi ajastu): Tuka kandmine oli seotud noorte mässuliste naistega, kes vastandusid traditsioonilisele naiselikkusele. Tukaga naisi võidi tajuda kui vastutustundetuid või liiga kergemeelseid.
- Mõned ühiskonnakriitikud nägid tukka kui ülemäärast rõhku välimusele ja noorusele, mis varjas “tõsisemaid” omadusi.
3. Seksuaalsuse ja provokatiivsuse märk
- 1950ndad ja Bettie Page: Bettie Page’i stiilne ja tihe tukk muutus seksuaalse vabaduse sümboliks, kuid samal ajal võis see tekitada kriitikat konservatiivsetes ringkondades, kus seda peeti provokatiivseks ja sobimatuks.
4. Isiksuse varjamine
- Tukaga on seostatud mõtet, et inimene võib “varjata ennast” või oma nägu. See võib anda mulje, et kandja peidab midagi, näiteks ebakindlust või tõelist loomust.
- Psühholoogiliselt võib tukka tõlgendada ka kui kaitseseina või maski, eriti kui see varjab silmi või nägu.
5. Stereotüüpne mässulise või üksildase kuvand
- Punk ja grunge-ajastu: 1980ndatel ja 1990ndatel hakkas tukka seostatama punk- ja grunge-kultuuriga, mille tõttu võis tukaga inimesi pidada mässumeelseteks, üksildasteks või isegi antisotsiaalseteks.
- Mõned arvasid, et tukkade kandmine, eriti sassis või narmendav stiil, väljendas hooletust või trotsi.
6. “Ajale jalgu jäänud” stiil
- Teatud ajahetkedel on tukki peetud vanamoeliseks, kui need pole vastanud hetke moesuundadele. Näiteks võidi 1990ndatel tihedaid sirgeid tukki pidada “eelmise põlvkonna stiiliks.”
7. Negatiivne isiklik kogemus või maitse
- Kuna tuka sobivus sõltub näokujust ja stiilist, võib vale lõikus või halvasti hooldatud tukk tekitada negatiivse mulje, näiteks hooletusest, maitse puudumisest või isegi liigsest püüdest trendikas välja näha.
Laiem tähendus kontekstis
Tuka negatiivne tähendus sõltub ajastust, kultuurilisest taustast ja isiklikest eelistustest. See, mida ühes kultuuris või ajastus peetakse ebasobivaks, võib teises kontekstis olla täiesti vastuvõetav ja isegi imetletav. Negatiivsed tähendused on sageli seotud stereotüüpidega, mis aja jooksul kaovad või muutuvad.
/Chat GPT, artikliks tometas Mario Maripuu/
