Ameerika Ühendriigid panid veto ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile, milles nõuti 20. novembril Gazas viivitamatut tingimusteta relvarahu.
15-liikmeline nõukogu hääletas resolutsiooni üle, mille esitasid 10 mittepüsivat liiget, sealhulgas Alžeeria, Ecuador ja Jaapan. Ameerika Ühendriigid oli ainus liige, kes hääletas selle vastu, kasutades oma vetoõigust alalise liikmena, et blokeerida selle vastuvõtmine.
Resolutsioonis nõuti “viivitamatut, tingimusteta ja püsivat relvarahu” ning nõuti eraldi pantvangide vabastamist.
USA suursaadiku asetäitja ÜRO-s Robert Wood ütles, et Washington toetab resolutsiooni ainult siis, kui see seob relvarahu selgesõnaliselt Hamasi pantvangide viivitamatu vabastamisega.
“Need kaks kiireloomulist eesmärki on lahutamatult seotud,” ütles ta. “See resolutsioon loobus sellest vajadusest ja sel põhjusel ei saanud Ameerika Ühendriigid seda toetada.”
Wood märkis, et Ameerika Ühendriigid usuvad, et resolutsioon saadab Hamasile “ohtliku sõnumi”, et “pole vaja läbirääkimiste laua taha tagasi tulla”.
Teised nõukogu liikmed kritiseerisid Ameerika Ühendriike veto eest.
Malta ÜRO suursaadik Vanessa Frazier ütles: “On äärmiselt kahetsusväärne, et veto kasutamise tõttu ei ole see nõukogu taas kord suutnud täita oma kohustust säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek.”
Ta ütles, et resolutsioon “kujutab endast minimaalset summat, mida on vaja, et hakata tegelema meeleheitliku olukorraga kohapeal”.
“Sõnumid, mida me nende resolutsioonide kaudu maailmale saadame, need on olulised,” ütles ta.
Wood kritiseeris resolutsiooni selle eest, et ta ei mõistnud Hamasi hukka 7. oktoobri 2023. aasta rünnaku eest Iisraeli vastu.
“On seletamatu, et rohkem kui 13 kuud pärast seda päeva on mõned selle nõukogu liikmed kaotanud vandenõu, et nad keelduvad tunnistamast, et see on Hamas, kes selle konflikti algatas,” ütles ta.
“Meil on kahju, et nõukogu oleks võinud kasutada Ühendkuningriigi esitatud kompromisskeelt, et täita olemasolevad lüngad ja toetada neid humanitaarmeetmeid. Sellise keelekasutusega oleks tulnud see resolutsioon vastu võtta.”
Wood käsitles ka väiteid, et mõned nõukogu liikmed soovisid, et Ameerika Ühendriigid paneksid meetmele veto.
“Kuulsime, et mõned soovisid pigem USA vetot kui konsensustoodet,” ütles ta. “See on küüniline ja kahetsusväärne.”
Hamasi kontrolli all oleva Gaza tervishoiuministeeriumi andmetel on Gaza konflikt põhjustanud enklaavi 2,3 miljoni elaniku seas peaaegu 44 000 surmajuhtumit ja laialdast ümberasumist.
Iisraeli sõjaline kampaania algas vastusena Hamasi terroristide rünnakule 7. oktoobril 2023, mille käigus nad tapsid 1,200 iisraellast ja võtsid üle 250 pantvangi.
Prantsuse suursaadik Nicolas de Rivière märkis, et tagasilükatud resolutsioon nõudis “väga kindlalt” pantvangide vabastamist.
“Prantsusmaal on Gazas endiselt kaks pantvangi ja meil on sügavalt kahju, et julgeolekunõukogu ei suutnud seda nõudmist sõnastada,” ütles ta.
Wood ütles, et Ühendriigid jätkavad jõupingutusi Gaza tingimuste leevendamiseks.
“Ameerika Ühendriigid jätkavad tööd humanitaarolukorra parandamiseks kohapeal, mis, nagu me oleme varem öelnud, nõuab takistamatut juurdepääsu ja pidevat humanitaarabi, mis voolab Gazasse ja jõuab kõigi abivajajateni,” ütles ta.
“Me peame töötama tuleviku nimel, kus iisraellased ja palestiinlased saavad elada kõrvuti kahes demokraatlikus riigis ning nautida võrdseid turvalisuse, väärikuse ja vabaduse meetmeid.”
Iisraeli ÜRO suursaadik Danny Danon oli varem resolutsiooni kritiseerinud, nimetades seda Hamasi “rahustamise resolutsiooniks”.
“Ajalugu mäletab, kes seisis pantvangidega ja kes nad hülgas,” ütles ta.
