Peaminister Viktor Orbán andis Strasbourgis Euroopa Parlamendis peetud kõnes karmi hoiatuse, viidates, et rände- ja julgeolekuohud suruvad Schengeni ala lagunemise suunas.

Rääkides ELi praegustest väljakutsetest, rõhutas ta, et “2015. aastast alates eskaleerunud rändekriis koos tõsiste julgeolekuriskidega seab nüüd ohtu Schengeni ala olemasolu.” Ta rõhutas, et EL peab selle võimaliku kokkuvarisemise vältimiseks tegutsema kiiresti ja otsustavalt.

Üks pakilisemaid teemasid on peaministri sõnul Ukraina sõda, mida ta kirjeldas kui teravnevate tagajärgedega Euroopa konflikti. “Ukrainas möllab sõda ja sellel on lainetusefektid kogu Euroopas. Tõsised konfliktid mõjutavad ka Lähis-Ida ja Aafrikat, mis kõik kätkevad endas edasise eskaleerumise ohtu,” ütles ta. Ta seostas neid geopoliitilisi pingeid otseselt rändekriisiga, öeldes: “Rändekriis on nüüdseks jõudnud tasemele, mida pole nähtud alates 2015. aastast, kusjuures ebaseaduslik ränne ja julgeolekuohud võivad viia Schengeni ala kokkuvarisemiseni.”

Peaminister Orbán viitas ka mõjukate Euroopa juhtide tõstatatud murele ELi globaalse konkurentsivõime pärast. Ta tsiteeris endist Euroopa Keskpanga presidenti Mario Draghit, kes on hoiatanud, et Euroopa seisab silmitsi “aeglase agooniaga” seoses väheneva konkurentsivõimega, ja kordades samas ka Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni muret: “President Macron on öelnud, et Euroopa võib kahe või kolme aasta jooksul surra. kuna see tõrjutakse oma turgudelt välja.”

Ta väitis, et need tsitaadid rõhutavad, et EL on ristteel, kus tuleb teha kriitilisi otsuseid oma tuleviku suhtes.

Majandusküsimusi puudutades rõhutas peaminister Orbán, kui oluline on tegeleda Euroopa globaalse konkurentsivõime vähenemisega. “ELi majanduskasv on viimase kahe aastakümne jooksul pidevalt USA ja Hiina omast maha jäänud. Meie tootlikkus kasvab konkurentide omast aeglasemalt ja meie osa maailmakaubanduses väheneb.”

Ta märkis, et Euroopa ettevõtete energiakulud on võrreldes USA-ga oluliselt kõrgemad – elektrihinnad on kaks kuni kolm korda ja gaasihinnad neli kuni viis korda kõrgemad. “Vene energiavõrgust lahtiühendamise tagajärjed on toonud kaasa SKP olulise kaotuse ja nõudnud suuri rahalisi ümberjaotusi, et ehitada veeldatud maagaasi impordiks vajalik infrastruktuur,” selgitas peaminister Orbán. Ta rõhutas, et Euroopa majandusele eluliselt olulistes energiamahukates tööstusharudes on tootmine langenud juba 10 protsenti 15 protsendi võrra.

Peaminister Orbán puudutas ka Euroopa energiatulevikku, hoiatades illusiooni eest, et taastuvenergia üksi lahendab kontinendi energiaprobleemid. “Isegi kui me täidame kõik oma taastuvenergia eesmärgid, määravad fossiilsed kütused energiahinnad veel paljudeks aastateks, vähemalt aastani 2030,” ütles ta, kutsudes Euroopa liidreid sellele reaalsusele vastu astuma.

Samuti väljendas ta muret Euroopa rohelise kokkuleppe pärast, öeldes: “Eesmärk oli luua rohelisi töökohti, kuid tegelikkuses on deindustrialiseerimine kaasa toonud töökohtade kadumise.”

Pöördudes migratsiooni teema poole Peaminister Orbán kinnitas veel kord Ungari pikaajalist seisukohta, et ELi välispiiride kaitsmine on hädavajalik. “Euroopa on olnud aastaid rändesurve all, eriti välispiiridel ja liit peab neid piire kaitsma. Ungari on pidanud sellel teemal poliitilisi lahinguid alates 2015. aastast ning oleme näinud lugematuid algatusi ja ettepanekuid – mis kõik on läbi kukkunud. sest neil puudus üks põhielement: välised levialad, ilma nendeta ei saa me eurooplasi ebaseadusliku rände eest kaitsta,“ väitis ta.

Ta kritiseeris ka EL-i varjupaigasüsteemi, öeldes: “EL-i varjupaigasüsteem ei tööta. Ebaseaduslik ränne on suurendanud Euroopas antisemitismi, naistevastast vägivalda ja homofoobiat. Need on faktid, meeldib see meile või mitte.”

Peaminister Orbán tegi ettepaneku korraldada korrapäraselt Schengeni tippkohtumisi, kus ELi riigipead ja valitsusjuhid võiksid kohtuda, et arutada Schengeni küsimusi, sarnaselt eurotsooni tippkohtumistega, mis institutsionaliseeriti pärast 2008. aasta finantskriisi. “Me vajame Schengeni ala praeguse kriisi lahendamiseks sarnast poliitilist pühendumust ja seda on võimalik saavutada ainult kõrgetasemelise poliitilise kaasamise kaudu,” rõhutas ta.

Lisaks migratsioonile arutas peaminister ka Schengeni ala laienemist, pooldades Bulgaaria ja Rumeenia kaasamist. “Samuti teeb eesistujariik Ungari ettepaneku võtta Bulgaaria ja Rumeenia täielikult Schengeni alaga vastu aasta lõpuks,” ütles ta.

Peaminister Orbán lõpetas oma kõne, rõhutades Ungari laiemaid eesmärke ELi eesistumisel, keskendudes eelkõige majanduslikule konkurentsivõimele ja rändele. Ta kinnitas oma usku tugevasse ja turvalisesse Euroopasse ning Ungari rolli selle visiooni saavutamisel. “Meie liit peab muutuma. Ungari on siin, et olla selle muutuse hääl ja olla selle katalüsaatoriks,” kuulutas ta, kutsudes üles leidma Euroopa kriisidele pragmaatilisi lahendusi.

“Meie, ungarlased, oleme osa Euroopa Liidust mitte selle pärast, mis see on, vaid selle pärast, mis see olla võiks. Kuni näeme vähimatki võimalust aidata Euroopal muutuda selliseks, mis ta võib olla, jätkame selle nimel võitlust,” ütles ta. järeldanud. “Meie eesistumise edu on liidu edu. Teeme Euroopa taas suureks.”