Igasuguste koolikiusamiste ja muude kiusamiste teemal.
Aitab halamisest. “SEE EI OLE OKKEI NAGU KAMMOOON. MU LAPS TULI TÄNA KOOLIST NUTTES KOJU.”
Ja siis? Ma läksin ka nuttes koju. Sadu kordi. Sain peksa nii, et tolmas. Koolis, trennis ja kui kodus liiga palju hädaldasin, siis seal veel rohkem. Kõige lühem, kõige väiksem. Elvis ja Elton – pedevennad.
Riik kiusas ka – panen nööri kaela?
Tänud isale, et mulle kodus halamise eest veel lisaks koslepit andis. Selgitas, et maailm ei võlgne mulle mitte midagi. Kasvata nahka, tahtejõudu, vastupidavust ja saa targaks. Olgu ma õnnelik, et ma lõvide maailmas kõige väiksem ja nõrgem pole, sest seal ma nõnda halades kaua vastu ei peaks. Tema mu asju klaarima ei läinud, aga õpetas selgeks…kuidas mitte lasta endast üle sõita. Kuidas leida ja kasvatada tahtejõudu, sihikindlust, vastupidavust… saada neist kiiremaks, tugevamaks ja kavalamaks. Sisendas julgust, et välja kutsuda kõige kõvem kiusaja ja talle koht kätte näidata. Me ei ole argpüksid, meie ei lase oma perest halba rääkida ja me kaitseme üksteist. Ja paksu kaitse ka…ja endast nõrgemaid…ja tüdrukuid. Maksku mis maksab. Ja ära muutu nende sarnaseks! Tänud isale, austan Sind.
Tänud emale, et isal toimetada lasi ja alati haavu lakkus. Armastan Sind.
Paljudest kiusajatest on tänaseks päevaks saanud mu parimad sõbrad. Huvitaval moel nendest kiusajatest ja kiusatutest mu ringkond koosnebki. Need, kes iga raskuse ajal õlad kokku on pannud. Ülejäänud on leiged…ei liha ei kala…igavesed ohvrid. Isa süüdi, ema süüdi, sõber/kaaslane/armuke süüdi, kolleeg süüdi, valitsus süüdi.
Kiusamine (hierarhia kehtestamine, olelusvõitlus) on alati olnud ja jääb olema. Ohvrimentaliteediga vanemad kasvatavad järgmised ohvrid. Ja ohvrid nad siin Eestis enamuses ongi. Traumavaba laps? Magage välja.
Keda me siin õige kasvatame? Hakkamasaajaid või sõltlaseid?
Saame seda, mida väärime.
PEA PÜSTI! SELG SIRGU! Läheb edasi.
/Elvis Brauer, Moraalne Kompass/
