Uute uuringute kohaselt nõuavad ravimiresistentsed nakkused järgmise 25 aasta jooksul hinnanguliselt kuni 40 miljoni inimese elu, mis nõuab kiireloomulisi meetmeid, et võidelda sellega, mida ta kirjeldab ähvardava rahvatervise kriisina.
Antimikroobse resistentsuse ülemaailmse uurimise (GRAM) projekti raames läbi viidud uuring hõlmab 204 riiki ja territooriumi ning pakub seni kõige põhjalikumat analüüsi ülemaailmse antimikroobikumiresistentsuse koormuse kohta.
Tulemuste kohaselt oleks 2050. aastaks 1.91 miljonit surmajuhtumit aastas, mis on otseselt tingitud ravimiresistentsetest nakkustest – peaaegu 70 protsenti rohkem kui 2021. aastal registreeritud 1.14 miljonit surmajuhtumit.
Uuringus määratletud surmad on need, mis on otseselt põhjustatud ravimiresistentsetest infektsioonidest, kus antibiootikumide suutmatus nakkust ravida viib patsiendi surmani.
Uuringus vaadeldi ka “seotud surmajuhtumeid”, kus antimikroobikumiresistentsus mängis soodustavat rolli, kuid ei pruukinud olla ainus põhjus. Teadlaste prognoosid seotud surmade kohta on samuti teravad. Uuringu hinnangul oleks 2050. aastaks igal aastal 8,22 miljonit antimikroobikumiresistentsusega seotud surmajuhtumit, võrreldes 4,71 miljoniga 2021. aastal.
Kumulatiivne teemaks on eriti vapustav. Uuringus prognoositakse sajandi keskpaigaks 39,1 miljonit surma, mis on otseselt seotud antimikroobikumiresistentsusega ning 169 miljonit surma, mis on seotud ravimiresistentsete nakkustega.
“Antimikroobikumiresistentsusest tingitud surmajuhtumite arv suureneb 2050. aastaks, kui parandusmeetmeid ei ole kehtestatud,” kirjutasid uuringu autorid, rõhutades vajadust sihipäraste sekkumiste järele. Teadlased juhtisid tähelepanu sellele, et vanemad elanikkonnarühmad on eriti haavatavad, kusjuures 70-aastaste ja vanemate inimeste seas on oodata kõige rohkem antimikroobikumiresistentsusest otseselt tingitud surmajuhtumite kasvu.
Uuringus rõhutatakse mitut poliitikameedet, mis võiksid märkimisväärselt vähendada antimikroobikumiresistentsusega seotud surmajuhtumeid. Need hõlmavad tervishoiu kvaliteedi parandamist haiglates ja kliinikutes, elupäästvate antibiootikumide kättesaadavuse laiendamist ning antibiootikumide vastutustundliku kasutamise edendamist erinevates keskkondades.
“Antimikroobsete ainete jätkuv liigkasutamine nii inimeste tervises kui ka põllumajanduses loob keskkonna, mis valib üha resistentsemad bakterid,” hoiatasid teadlased.
Teine oluline soovitus on uute ravimeetodite väljatöötamine gramnegatiivsetele bakteritele, mis on eriti ohtlik patogeenide rühm, millel on ainulaadsed rakuseina struktuurid, mis muudavad need resistentseks paljude olemasolevate antibiootikumide suhtes. Nende hulgas on eriti murettekitavad karbapeneemiresistentsed bakterid, kuna karbapeneene peetakse sageli viimase abinõuna kasutatavateks antibiootikumideks.
“Uute antimikroobsete ainete väljatöötamine gramnegatiivsete bakterite jaoks tuleks seada prioriteediks, arvestades selles uuringus esile tõstetud karbapeneemi resistentsuse suurt suurenemist,” kirjutasid autorid.
Uuringus leiti karbapeneemiresistentsete gramnegatiivsete bakterite märkimisväärne tõus, kusjuures nende nakkustega seotud surmajuhtumite arv kasvas 1990nda 619,000-lt 1.03 miljonile 2021. aastal. Samal ajal kasvas gramnegatiivsete bakteritega otseselt seotud surmade arv 127 000-lt 1990. aastal 216 000-le 2021. aastal.
Uuringu autorid kutsusid üles pöörama uuesti tähelepanu ennetamisele, näiteks vaktsineerimisele, nakkuste tõrjele tervishoiuasutustes ja sanitaartingimuste parandamisele.
“Uued ennetustööd antimikroobikumiresistentsusega tegelemiseks peavad jääma ülemaailmsete tervishoiupoliitika kujundajate prioriteediks,” kirjutasid teadlased, hoiatades, et ilma püsivate jõupingutusteta seisab maailm silmitsi tulevikuga, kus kunagi ravitavad nakkused võivad taas eluohtlikuks muutuda.
Viimased uuringud rõhutavad veelgi asukohapõhiste sekkumiste tähtsust, kusjuures mõlemad uuringud nõuavad koordineeritud reageerimist. Samuti rõhutatakse selles laiendatud järelevalve ja teadusuuringute otsustavat rolli ravimiresistentsetest patogeenidest tuleneva kasvava ohuga tegelemisel.
