Sellest on juba mõnda aega möödas, kui meile tuletati meelde, et ilma EKP pideva (ja lõputu) kaitsemeetmeta on Frankensteini koletis, milleks on Euroopa (fiskaal)liit, hukule määratud. Täna hommikul tuletas EKP endine president Mario Draghi meile meelde just seda, kui ta kutsus ELi üles investeerima aastas täiendavalt 800 miljardit eurot (884 miljardit dollarit) ja pühenduma ühiste võlakirjade korrapärasele emiteerimisele, et muuta blokk Hiina ja USAga konkurentsivõimelisemaks.
Oma kauaoodatud raportis Euroopa Liidu konkurentsivõime kohta (link siin) kutsus Draghi Euroopat üles “arendama oma kõrgtehnoloogiaid” (ebaselge, mis need on: võib-olla kultuuriline omastamine 10 miljoni moslemist sisserändaja integreerimisest viimase kümne aasta jooksul), looma kava oma kliimaeesmärkide saavutamiseks ning kriitilise tähtsusega toorainete kaitse ja julgeoleku suurendamiseks, nimetades ülesannet “eksistentsiaalseks väljakutseks” sest “kui Euroopa ei suuda muutuda tootlikumaks, oleme sunnitud valima. Me ei saa kohe saada uute tehnoloogiate liidriks, kliimaalase vastutuse majakaks ja sõltumatuks osalejaks maailmaareenil. Me ei saa rahastada oma sotsiaalset mudelit. Peame vähendama mõningaid, kui mitte kõiki oma ambitsioone.”
Draghi ütles, et kavandatud eesmärgi saavutamiseks peab Euroopa suurendama investeeringuid umbes 5 protsendipunkti võrra bloki SKPst, et muuta oma majandust nii, et see saaks jääda konkurentsivõimeliseks. Ütlematagi selge, et see pole mitte ainult pretsedenditu – võrdluseks võib öelda, et Marshalli plaaniga aastatel 1948–51 tehtud lisainvesteeringud moodustasid umbes 1-2% SKPst aastas – see lihtsalt ei juhtu ilma tohutu ülemaailmse kriisita, mis muudab paanilise reaktsiooni Covidi pandeemiale võrdluses kahvatuks.
Lühidalt öeldes on Euroopa keedetud, kui see ei vallanda oma ajaloo suurimat kulutuste spree, ületades isegi Teise maailmasõja järgset Marshalli plaani, mis nõuaks ka üsna palju pidevat QE-d (kogu äsja emiteeritud võla rahaks tegemiseks) ning saadaks kulla ja krüpto enneolematutele kõrgustele.
“Esimest korda pärast külma sõda peame tõeliselt kartma oma enesesäilitamise pärast,” Ütles Draghi esmaspäeval Brüsselis ajakirjanikele. “Ja ühtse vastuse põhjus pole kunagi olnud nii kaalukas ja ma olen kindel, et oma ühtsuses leiame jõudu reformimiseks.” Ja “tugevuse” all pidas ta silmas just õiget kriisi, et anda roheline tuli, mis saab olema rekordiline kulutuste ja võlakirjade emiteerimise laviin.
Draghi aruandes märgitakse, et ELi majanduskasv on viimase kahe aastakümne jooksul olnud püsivalt aeglasem kui USAs, mis on tingitud tootlikkuse väiksematest edusammudest. Saksamaa on tõusnud eriti nõrgaks kohaks, kuna tema tööstussektor võitleb jätkuvalt kõrgete energiakulude ja Hiina konkurentsivõime vähenemisega. Euroala suurima majanduse SKP on vaevalt kõrgem kui enne pandeemiat.
Draghi hoiatas ka, et ELi majanduskasv on “püsivalt aeglasem” kui USAs, seades kahtluse alla bloki võime majandust digitaliseerida ja dekarboniseerida piisavalt kiiresti, et suuta konkureerida oma konkurentidega idas ja läänes.
Võib eeldada, et raporti kõige ambitsioonikamate ettepanekute, näiteks suurema ühisvõla rakendamine seisaks silmitsi märkimisväärse tagasilöögiga riikidelt, sealhulgas Saksamaalt ja Hollandist, kes on kindlalt vastu tihedamale fiskaalintegratsioonile, kuna see tähendab, et Euroopa vähem arenenud “lõunapoolsed” riigid kurnaksid “Põhja-Euroopa” rasket tööd ja ressursse … jälle. Veelgi enam, enamik suurimaid ELi riike seisab silmitsi keeruliste sisepoliitiliste olukordadega, mis võivad anda neile piiratud manööverdamisruumi.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kes tegi Draghile ülesandeks aruande esitamise, peab otsustama, kui suurt osa tema soovitustest järgida.
Kuid tema otsus on juba vaieldav: raporti digitaalne tint ei olnud veel kuiv ja Saksamaa rahandusminister Christian Lindner ütles juba nein, märkides, et “ELi ühine laenamine ei lahenda struktuurseid probleeme”.
Raport tuleb ajal, mil Euroopa liidrid on üha teadlikumad konkurentsivõime kadumisest bloki peamiste rivaalide USA ja Hiina suhtes, mis on osaliselt tingitud Euroopa energiasõltuvusest (Venemaast), toorainepuudusest ja kaitsestrateegia puudumisest (mis ei sõltu täielikult USA-st). Samal ajal takistab ELi jätkuvalt telekommunikatsiooni- ja kaitsetööstuse suutmatus rakendada mastaabisäästu ja olla paremini valmis krapsakamaks julgeolekupoliitikaks.
Nagu Bloomberg märgib, ei ole EL siiani suutnud läbi suruda ka tegevuskava oma kapitaliturgude tõkete vähendamiseks, et mobiliseerida miljardeid eurosid üle oma piiride, mis on vajalikud puhaste tehnoloogiate arendamise kiirendamiseks, ambitsioonikate roheliste eesmärkide saavutamiseks või järgmise põlvkonna tehnoloogiameistrite loomiseks.
Draghi tegi ka ettepaneku kirjutada ümber bloki konkurentsipoliitika reeglistik, et Euroopa peamistesse tööstussektoritesse saaks pumbata rohkem raha ning survestas reguleerivaid asutusi kasutama ühinemiste kontrollimisel loovamat lähenemisviisi, mis võib viia kõrgetasemelisemate tehingute heakskiitmiseni. Ta nõudis, et ELi ühinemise järelevalveorganid võtaksid arvesse teatavate tehingute uuenduslikku mõju, mis võiks tasakaalustada kõik negatiivsed riskid konkurentsile.
Draghi andis õnnistuse ka telekommunikatsioonisektorile, nõudes suuremat konsolideerumist kogu Euroopas, et täita lüngad bloki hinnatud ühtsel turul.
Aeglase reageerimise tagajärjed väljakutsetele, mida esitavad Ameerika rahalised stiimulid rohepöördeks ja Hiina agressiivsed tööstusplaanid, mille puhul toetustesse investeeritakse miljardeid dollareid, on juba tunda mõnes olulises tööstusharus.
Volkswagen AG teatas, et kaalub esimest korda oma 87-aastase ajaloo jooksul tehaste sulgemist Saksamaal.
“Eurooplased peavad mõistma, et kaitse ei ole vastus, see on lihtsalt ajutine vastus,” rääkis Natixise majandusteadlane Alicia Garcia Herrero Bloomberg TV-s Guy Johnsoni ja Kriti Guptaga. “Me peame ründama – see tähendab kindlasti mitte midagi muud, kui konkureerida parematel tingimustel, mis tähendab rohkem innovatsiooni. Ühtset turgu tuleb tugevdada.”
Draghi tõi esile ka väljakutsed, millega ELi tööstus silmitsi seisab, kui see alustab oma missiooni jõuda sajandi keskpaigaks netonullheiteni. Energiahinnad piirkonnas on liiga kõrged ja pidurdavad investeeringuid, samal ajal kui bloki kliimaeesmärgid panevad suure lühiajalise koormuse kõige rohkem heitkoguseid tekitavatele sektoritele. Hiina ja USA ei seisa silmitsi selliste takistustega, samal ajal kui nende poolt sektorile antava rahastamise tase on ELi omast madalam.
Julgedes nimetada Euroopa rohelist keisrit täiesti alasti, ütles Draghi, et selleks, et muuta energiasüsteemi ümberkujundamine võimaluseks, peab Euroopa sünkroniseerima kõik oma poliitikavaldkonnad kliimaeesmärkidega ning tulema välja ühise süsinikuheite vähendamise ja konkurentsivõime kavaga, mis hõlmaks energiatootjaid, puhast tehnoloogiat ja autotööstust ning energiamahukaid ettevõtteid, kus heitkoguseid on raske vähendada.
See läheks maksma triljoneid. Ei, tegelikult: neli suurimat heitemahukat tööstust ELis, nagu kemikaalid ja metallid, vajavad järgmise 15 aasta jooksul süsinikuheite vähendamiseks 500 miljardit eurot, öeldi Draghi raportis. Lisaks sellele on transpordiinvesteeringute vajadus ajavahemikul 2031–2050 igal aastal 100 miljardit eurot.
Seda mandril, mis vaevalt suudab emiteerida uusi võlakirju ilma EKP kaitsemehhanismideta.
Draghi suhtus autotööstusse erilise põlgusega, nimetades seda “peamiseks näiteks ELi planeerimise puudumisest”. Blokk seisab silmitsi reaalse ohuga, et ELi autotootjad kaotavad jätkuvalt turuosa Hiinale, kes on 27-liikmelisest blokist ees “praktiliselt kõigis valdkondades”, tootes samal ajal madalamate kuludega.
Selleks et vähendada kasvavat digitaalse innovatsiooni lõhet ELi ning USA ja Hiina vahel, tehti raportis ettepanek reformida ametit, mille eeskujuks oleks USA kaitsevaldkonna kõrgetasemeliste teadusuuringute projektide agentuur (Us Defense Advanced Research Projects Agency), mis rahastaks murrangulisi tehnoloogiaid ja mida juhiksid pigem novaatorid kui riigiteenistujad.
Euroopa Investeerimispangal peaks samuti olema lubatud kaasinvesteerida paljulubavatesse tehnoloogiaettevõtetesse, et julgustada rohkem riskikapitali ettevõtetesse voolama.
Raportis soovitatakse kaitsealase teadus- ja arendustegevuse ühist rahastamist mitmes sektoris, nagu droonid, ülehelikiirusega raketid, suunatud energiaga relvad, kaitseotstarbeline tehisintellekt ning merepõhi ja kosmosesõda, aga ka kosmosesektor. Samuti soovitab ta suurendada kaitsevarustuse alaseid ühishankeid ning eelistada Euroopa ettevõtteid, tingimusel et nad on konkurentsivõimelised.
Endine Itaalia peaminister tegi ettepaneku, et EL võiks järgida taasterahastu “NextGenerationEU” mudelit, mis on 800 miljardi euro suurune taastefond, mida rahastatakse 800 miljardi euro suuruse ühisvõlaga, et tulla toime COVIDi pandeemia tagajärgedega. Paraku langeb iga kord, kui Saksamaa juhib “ühisvõlga”, anafülaktilisse šokki ja ettepanek sureb kiiresti ja õudselt.
Kehtivate eeskirjade kohaselt lõpetab EL täiendava netolaenuvõtmise alates 2026. aastast, kui tema pandeemia leevendamise programm lõpeb. Samal ajal kui räägitakse täiendavast emiteerimisest, et rahastada selliseid objekte nagu kaitse ja kliima, on bloki majanduslik jõujaam Saksamaa kindlalt vastu seisnud üleskutsetele alaliseks ühiseks laenamiseks, mis, nagu eespool märgitud, on juba öelnud “nein”.
“Kui Euroopa ei suuda muutuda tootlikumaks, oleme sunnitud valima. Me ei saa korraga saada uute tehnoloogiate liidriks, kliimavastutuse majakaks ja sõltumatuks tegijaks maailmaareenil,” kirjutas Draghi raportis. “Me peame vähendama mõningaid, kui mitte kõiki oma ambitsioone.”
Milline Euroopa teeb… kuni järgmise ülemaailmse kriisini annab rohelise tule võimalusele ujutada turg üle triljonite uute võlgadega, võimaldades Frankensteini koletisel, kelleks on Euroopa, veel mõneks aastaks purki lüüa. Ainus küsimus on pärast covidit, mida “nad” oma mütsist välja tõmbavad, et tekitada piisavalt šokireaktsiooni (kui sa ütlesid, et sõda, siis on sul õigus).
