Austraalia valitsus kaalub tehisintellekti reguleerimist konkreetse tehisintellekti seadusega, mis sarnaneb Euroopas vastu võetud seadusega.
“Austraalia tehisintellekti seadus” on üks kolmest võimalusest, mida valitsus kaalub tehnoloogia reguleerimiseks kõrge riskiga seadetes.
Tööstuse, teaduse ja ressursside osakond avalikustas neljanädalase konsultatsiooni raames aruteludokumendi, milles kirjeldatakse seda plaani.
Euroopa Liit võttis märtsis vastu tehisintellekti seaduse, mis on esimene omataoline ja millega kehtestatakse regulatsioonid tehisintellekti kontrollimiseks hinnatud riskitasemete alusel.
Näiteks süsteeme, mis kasutavad tehisintellekti inimeste tuvastamiseks, kasutades biomeetriat eemalt ja reaalajas, peetakse vastuvõetamatuks riskiks ja need on keelatud. Tehisintellekti abil loodud või muudetud sisu, mida ei peeta küll suure riskiga sisuks, tuleb selgelt märgistada kui loodud tehisintellekt.
Seadus jõustus augustis.
“Kui see vastu võetakse, oleks Austraalia lähenemisviis paremini kooskõlas jurisdiktsioonidega, sealhulgas Euroopa Liiduga, ning Kanada ja Ühendkuningriigi kavandatud lähenemisviisidega, kes ühinevad Austraaliaga mitmepoolsele Bletchley deklaratsioonile allakirjutanutena,” öeldi konsultatsioonidokumendis.
Austraalia lisab ka kohustuslikud kaitsepiirded tehisintellektisüsteemidele kõrge riskiga seadetes.
Need hõlmavad inimkontrolli või sekkumise võimaldamist tehisintellekti valdkonnas, tehisintellektisüsteemide testimist, tehisintellekti kasutamise aja avalikustamist, arvestuse pidamist, sidusrühmade kaasamist ja tehisintellekti aruandlusprotsessi avaldamist.
Tööstus- ja teadusminister Ed Husic ütles, et valitsus on kuulnud ja kuulanud, kuidas austraallased soovivad tehisintellektile tugevamat kaitset.
Husic ütles, et valitsus hakkab neid kaitsemeetmeid kehtestama, märkides, et ettevõtted on nõudnud suuremat selgust tehisintellekti ohutu kasutamise osas.
“Liiga kõva” korv
Koalitsiooni varikommunikatsiooniminister David Coleman ja digitaalmajanduse variminister Paul Fletcher väljendasid aga muret, et Labor jätab selle küsimuse “liiga kõvasse korvi”.
Opositsioon ütles, et leiboristlik valitsus jätkab oma “kurnavat ja otsustusvõimetut lähenemist tehisintellekti poliitikale”, kui on vaja selgust ja suunda.
“Loomulikult peame olema elus selle tehnoloogiaga seotud riskide ja selle mõju suhtes õigusaktidele ja määrustele, kuid Albanese valitsus peab ka juhtima ja hakkama otsuseid tegema,” ütlesid ministrid.
Fletcher ja Coleman ütlesid, et Austraalia vajab rohkem meetmeid “sellises kriitilises küsimuses” peale ümarlaudade korraldamise, aruannete tellimise ja nõuandvate organite väljakuulutamise.
Vastus ettepanekule
Queenslandi ülikooli ärikooli järeldoktor Steve Lockey ütles, et tal on hea meel näha, et valitsus võtab ennetavaid meetmeid tehisintellekti kaitsepiirete väljatöötamisel, eriti kõrge riskiga olukordades.
Ta ütles, et tema uuring näitab, et 70 protsenti austraallastest usub tehisintellekti reguleerimisse ja enam kui 90 protsenti usub, et usaldusväärne tehisintellekt on oluline.
“Austraalia valitsus on seda uuringut tsiteerinud ja mul on hea meel näha, et ta on 10 kaitsepiirde väljatöötamisel selgelt arvesse võtnud avalikkuse arvamust ja ootusi tehisintellekti reguleerimise ja juhtimise suhtes,” ütles Lockey.
Uni SA dotsent Vitomir Kovanović ütles, et tal on hea meel näha, et Austraalia valitsus võtab seda ülesannet tõsiselt ja soovib õppida reguleerivatelt asutustelt mujal maailmas, peamiselt Kanadas ja ELis.
“Tehisintellektil on sügav mõju kogu Austraalia ühiskonna aspektile ja on oluline tagada, et tehisintellekt ei põhjustaks kahju, vaid seda kasutataks ohutul ja produktiivsel viisil,” ütles ta.