“Putin avas eestlaste simad”. See fraas kõlas kohati 2014. aastal ja eriti möödunud aasta kevadel. Eks iga inimene võib mingil ajahetkel öelda, et see või too sündmus/juhtum avas mu silmad. Nii on minulgi selliseid hetki elu olnud. Ma ei häbene öelda, et kuni 2014. aastani olin Reformierakonna valija. Põhjuseks oli selleks mitmeid. Esiteks sobis maksusüsteem, isiklikku aega oli vähe tänu intensiivsele tööelule, inflatsioon oli olematu ja kõik sujus. Esimesed signaalid hakkasid tulema 2015. aastal seoses pagulaskriisiga. Hakkasin rohkem huvi tundma, mis siis tegelikult toimub. Miks seda kuidagi peatada ei saa? Miks ei taheta peatada? Just pagulaskriisi ajal hakkasin natuke rohkem uurima meie riigijuhtide seost Euroopa migratsiooni soodustavate tegelinskitega. Teatavasti on Reformierakond Renew Europe (ALDE) fraktsiooni liige ja 2016. aastal oli ALDE juht Guy Verhofstadt. Kes poleks temast kuulnud.
Tulen hiljem tagasi ülalmainitud Guy juurde, kuid hetkel võtaks teemaks Reformierakonna valimisplakatid meie Delfi grupi portaalides. Lubadusi on palju ja üks ahvatlevam kui teine. Tõsi ta on, et enamus neist käis läbi juba eelmistel ja üleeelmistel Riigikogu valimistel, aga egas rahvas ju ei mäleta. Väike pannkook, pastakas ning luban paremat tulevikku, suuremat pensioni ja miinimumpalka, nii et vali mind ka seekord. ,,Sa oled ju lojaalne meie valija alates 2004 aastast. Meid saad ju usaldada – loe lehest, sest lehed ju ei valeta”.
Paraku ei jaga see pankoogijagaja sellist informatsiooni, mis tegelikult sellise kulinaaria lõpptoode peaks olema.Mõningad meist on kuulnud ja mõningad ka tutvunud selliste teostega, nagu Lenini teosed ja Karl Marxi ja Engelsi ,,Kommunistliku partei manifest” kus olid lahti kirjutatud maailmarevolutsiooni eesmärgid ja tegevuskava. Ka ALDE-l, kuhu kuulub ka Reformierakond, on oma manifest, – Euroopa manifest – mille autor on Guy Verhofstadt. Teose enda võite tänasel päeval leida siit: https://www.europarl.europa.eu/ ja teos on tõlgitud ka eesti keelde Eesti Maailmavaate Sihtasutuse poolt 2012. aastal. Manifest on eesmärkide ja kavatsuste avalik selgitus, millel on enamasti poliitiline sisu. Ka Siim Kallase poolt kirjutatud ja Postimehe poolt 15. jaanuaril avaldatud “VALIMISED 2023 ⟩ Siim Kallas: Isa manifest” on poliitilise sisuga.
Soovitan selle teose kindlasti läbi lugeda inimestel, kes ei ole kohustuslikus korras pidanud tutvuma “Teadusliku kommunismi ja Teadusliku ateismiga”. Need, kes on eelmainitud šedöövreid lugenud, võivad sisus olevad mõningad sõnad ära vahetada ja saavad sama teose, nagu on Euroopa Manifest. Tooks siinkohal mõningaid väljavõtteid nende pühakirjast.
1. Meie ees on valik, kas suudame hakata asju tõsiselt võtma ning liikuma tõeliselt ühendatud föderaalse Euroopa suunas (NB! Mitte tsentraliseeritud üliriik!) või jäämegi klammerduma rahvusriikide külge ning kaotame pöördumatult igasuguse võimaluse mängida mingitki olulist rolli 21. sajandi globaliseerunud maailmas. Vaid otserünnak võib meid nüüd päästa. Otserünnak kriisi tegeliku põhjustaja vastu – see tähendab rünnakut rahvusriikide soovimatuse vastu luua tõeliselt ühendatud ja föderaalne Euroopa. Seni, kuni prevaleerivad egoism ja rahvuslikud huvid, on Euroopat võimatu päästa.
2. See ongi tänase kriisi põhiolemus: ühisraha on vastuolus jätkuva rahvusriikide eksisteerimisega nende tänases vormis. Järelikult, peame kas looma Euroopa föderaalriigi ja rahvuslusejärgne Euroopa sünnibki, või jätkame vanamoodi ja ühisraha kaob olematusse.
3. Esmakordselt on võimalik rakendada automaatseid sanktsioone liikmesriikidele, kes lasevad oma rahaasjadel hapuks minna. See ei ole ebatarvilik luksus, sest on vaid kolm liikmesriiki – Soome, Eesti ja Luksemburg –, kes tegelikkuses kõiki nõudeid täidavad.
4. Konkreetsemalt öeldes peame muutma Euroopa Komisjoni nii kiiresti kui võimalik Euroopa valitsuseks. Ministritega, keda me täna nimetame volinikeks. Kelle järele valvaks Euroopa Parlament, millel on senisest enam volitusi. Sealhulgas volitus algatada ise seadusi. – Sealt ka vastuvaidlematu direktiivide täitmine meie riigijuhtide poolt. Direktiivi sisu isegi ei arutata.
5. Tarbimise vähendamine ja energiasäästlikkuse suurendamine peab olema tulevikupoliitika nurgakiviks. – Majanduskasv näitab reaaltulu suurenemist ühe elaniku kohta, mille üheks argumendiks on tootmise/tarbimise kasv. Senikaua kuni ei ole vastutust (Eesti Energia, ujuvkai Paldiskis jne) valede otsuste eest, jääb ka majanduskasv, kui üldse, kesiseks.
6. Usuvabadus, pressivabadus, infovabadus, need on alusväärtused, mille jalge alla trampimist ei saa lubada. – See on huvitav punkt, sest sellega räägivad nad vastu iseendale, kuna 2016. aasta 10. oktoobril võeti Euroopa Parlamendi vastutavas komisjonis vastu resolutsioon, millega kriitika Euroopa Liidu suunal on tembeldatud vaenulikuks propagandaks.
7. Kutsume üles häbistama ja naeruvääristama kõiki, kes on Euroopa vastu.– Naeruvääristamina ja sildistamine käib hoogsalt silte valimata. Parim relv – Kremli jutupunkt.
8. Tunnistagem taaskord migratsiooni vajalikkust.
9. Euroopa eesmärgiks pole rahvusriikide huvide tagamine, vaid justnimelt Euroopa kodanike huvide tagamine. Euroopa Liit on rahvusteülene, mitte rahvusvaheline.
10. Ärge küsige, mida Euroopa saab teie jaoks teha, vaid mida teie saate Euroopa jaoks teha.– See on tuntud Kennedy tsitaat.
11. Paneme Euroopa föderalistid tüüri. Need oleksid poliitikud, kes esindavad ainult Euroopa huve. Meil on küllalt rahvuslikke ja kohalikke parlamente, kuhu valida esindajaid, kes kaitsevad rahvuslikke ja kohalikke huve. Euroopa Parlament peab keskenduma Euroopa huvile, mitte Liikmesriikide huvidele.– Sellest teesist võib aru saada nii, et peatselt välistab Reformierakonda mittekuulumine võimaluse osaleda Europarlamendi valimistel.
12. Sellegipoolest ei saa kõik see juhtuda ühe asjata. Euroopa peab oma rahvuslikud deemonid nüüd ja igavesti maha raputama. Euroopa peab oma naba jõllitavaist rahvusriikidest jäädavalt edasi liikuma. On tarvis tõelist revolutsiooni. Euroopa Föderaalne Liit tuleb ellu kutsuda. – Kui selles punktis sõna ,,Euroopa” vahetada sõnaga ,,Proletariaadi rahvusteta riik” siis saamegi Marxi/Engelsi manifesti.
Kas neis mõnes punktis, mis on ülal Euroopa manifestist välja toodud, ei ole tuttavaid lauseid sellele inimesele, kes on nõuka ajal õppinud ülikoolis ja läbinud leninismi- marksismi kursuse?2019. aasta EKRE osalusega koalitsiooni läbirääkimiste ajal kirjutas Verhofstadt, et võimalik võimuliit EKRE-ga oleks „kahjulik Eesti ühiskonnale ja riigi geopoliitilisele positsioonile ning põhjustaks korvamatut kahju meie suurepärasele koostööle liberaalses [ALDE] perekonnas.“ Samuti leidis Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni (ALDE) juht Guy Verhofstadt, et vene keel peaks olema Euroopa Liidu ametlik keel, sest Balti riikides elab miljoneid venekeelseid inimesi. (Delfi, 2016)
Saabuvate valimiste Reformierakonna reklaamis väidab Kaja Kallas muude klišeede kõrval – meiega lehvib Pika Hermani tornis igavesti sini-must-valge. Võib olla, kuid kui lugeda ALDE poliitstrateegiat, siis seal see küll välja ei paista. Kuidagi veider tundub, et olles ühes fraktsioonis ja toetades igati ühe suure riigi ,,Euroopa” loomist, räägib siin seesama inimene hoopis toonis, mis meenutab mee määrimist mokale. Selline kahepalgelisus sunnib vägisi mõttele, et reformikad on ALDE poolt saadetud Sussaninid, kes suunavad terve rahva sohu. Seepärast tasub lugeda ka välisajakirjandusest (v.a. Politico ja muud äärmusvasakpoolsed väljaanded), sest midagi lipsab ikka läbi, millest ei räägita avalikult. Täpselt nagu kurjategijatel – kunagi jäävad nad ikka vahele, sest inimese kõige suurem vaenlane on tema suu.
Aga valimised on tulemas. Saabuvad valimised on oma olemuselt tähtsamad kui varasemad, sest küsimus on kas nüüd või mitte kunagi. Kui mitte nüüd, siis pärast on paraku hilja. Just praegu on murdepunkt ja just sellepärast sekkusin ka ise. Samas on 2023. aasta RK valimised ka lihtsad, sest vastseid on ainult kaks. Kas Jah või Ei.Kui Ei – siis valid Euroopa manifesti.
Kui Jah – siis valid Eesti, eesti keele, kodumaa, perekonna ja väärtused, mida said emapiimaga.
Rohkem valikuid ei ole.