Balile reisivad austraallased peavad nüüd ahvirõugete (mpox) puhangu ajal täitma elektroonilise tervisedeklaratsiooni.
Välisministeeriumi veebisait Smartraveller hoiatas austraallasi, et kui neil on mpox-sümptomid, võidakse nad saata Indoneesia haiglasse.
See juhtus pärast seda, kui Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) direktor Tedros Adhanom Ghebreyesus kuulutas haiguse 14. augustil ülemaailmseks hädaolukorraks.
Foreign Affairs hoiatas austraallasi, et nad peavad enne sisseregistreerimist täitma veebis tervisepassi vormi.
2. septembril kehtiv nõuanne hoiatas reisijaid ka selle eest, et Indoneesia tervishoiusüsteem ei vasta samale standardile kui Austraalia.
Indoneesia rakendab tervisepassi vastuseks WHO-le
Indoneesia transpordiministeerium kinnitas, et tervisepass rakendati pärast seda, kui WHO kuulutas MPOX-i “riikliku tähtsusega rahvatervise hädaolukorraks”.
“Kas teil oli viimase 21 päeva jooksul enne Indoneesiasse saabumist lähikontakt inimesega, kellel on mõni ahvirõugete (mpox) haigust põhjustav sümptom või loom, näiteks näriline või primaat?” küsitakse ankeedis.
Lisaks küsitakse üksikisikutelt, kas neil on selliseid sümptomeid nagu palavik, õhupuudus, kõhulahtisus, jäik kael, kollased silmad, peavalu, lümfisõlmede turse, lihasvalu, seljavalu, nahakahjustused, lööbed, plaastrid, köha ja kurguvalu.
See tähendab, et UNICEF sõlmib vaktsiinitootjatega tingimuslikud tarnelepingud.
Austraalia Mpoxi juhtumid on Clad IIb
Austraalia puhangu põhjustab mpox-viiruse Clade IIb, mis erineb Kesk- ja Ida-Aafrikas avastatud viiruse Clade Ib-st.
Viktoria tervishoiujuht dr Clare Looker hoiatas hiljuti, et MPOX-i juhtumid on tõusuteel ja mõjutavad enamasti mehi.
“Kaaluge oma seksuaalpartnerite arvu piiramist praeguse haiguspuhangu ajal ja veenduge, et teil oleks nende kontaktandmed, et kui partneril tekib Mpox, saaks teiega ühendust võtta ja teile vaktsineerimist pakkuda.”
Mpox levib tiheda naha-naha kontakti kaudu või saastunud esemete või pindade ja hingamisteede piiskade kaudu, märkis Viktoria tervishoiuosakond.
NSW Health andis augusti keskel välja ka nõuande, soovitades vaktsiine neile, kellel on suur risk mpuõugete tekkeks.
WHO rahvatervise hädaolukorra väljakuulutamine oli vastuseks viiruse Clade Ib tüvele.
“Clade one (I) on Kesk-Aafrikas endeemiline ja põhjustab tavaliselt raskemat haigust kui klade kaks (II), mis on Lääne-Aafrikas endeemiline,” ütles WHO toona.
Murdochi ülikooli immunoloogiaprofessor Cassandra Berry ütles, et kuigi mpox on palju vähem ohtlik kui rõuged, võivad mõned tüved lõppeda surmaga.
Ta ütles, et viirust saab püüda nakatunud närilistelt, oravatelt, ahvidelt ja nakatunud inimestelt.
“Seega on oluline jälgida seda Aafrika viirusepuhangut ja teisi riike bioturvalisuse järelevalve abil.”