Kui Euroopa Liidu valimistulemused on selgunud, on natsionalistlikel ja konservatiivsetel erakondadel rohkem kui 25 protsenti parlamendikohtadest – rohkem kui 190 kohta 720-st -, mida eksperdid nimetavad “poliitiliseks revolutsiooniks” ja “mängumuutjaks” Euroopa parempoolsete kasuks.
Kakskümmend neli 76-st Itaalia kohast läksid parempoolsetele Itaalia vendadele – riiki valitsevale parteile – ja veel kuus selle veelgi karmimale koalitsioonipartnerile Legale.
Prantsusmaa selge võitja oli Marine Le Peni parempoolne rahvusrinne, mille 30 kohta enam kui kahekordistus kui ühelgi teisel Prantsuse parteil – samas kui riigi 81 kohast viis läksid parempoolsele tagasivallutamisele ja kuus paremtsentristlikele vabariiklastele.
Parempoolne Alternatiiv Saksamaale (AfD) tuli oma riigis teiseks 15 kohaga 96-st, hoolimata laialt levinud katsetest iseloomustada seda neonatsina.
Võit läks Saksamaa paremtsentristlikule Kristlik-Demokraatlikule Liidule ja selle 29 kohale.
Kuus kohta läks uuele parteile Põhjus ja Õiglus (BSW), mis ühendab sotsiaalse konservatismi ja natsionalismi vasakpoolse majandusega.
Saksamaa Austria liitlase Vabaduspartei alternatiiv lõpetas esikohal 20 kohast kuuega. Riigi paremtsentristlik Austria Rahvapartei – mis erinevalt Kristlik-Demokraatlikust Liidust on varem olnud valmis astuma koalitsioonidesse parempoolsete tiivaga – võitis viis.
Nende jaoks, kes on Euroopa poliitikas paremal, on see võit skaalal, mis ületab mulje, mille loob ELi avaldatud kokkuvõtlik statistika – mis teatab, et parempoolsetele parteidele läheb ainult 131 kohta (kaks kolmandikku parempoolsete koguarvust ja vähem kui 20 protsenti kohtadest Euroopa Parlamendis).
Segadust tekitab ELi tava avaldada tulemusi fraktsioonide poolt. Igaüks neist on erinevate rahvaste erakondade ametlik liit.
Igas neist peab olema Euroopa Parlamendi liikmeid vähemalt seitsmest ELi liikmesriigist ja vähemalt 23 Euroopa Parlamendi liiget.
Teated parempoolsetest võitudest on keskendunud kahele sellisele rühmale.
“Pehmed euroskeptilised” Euroopa Konservatiivid ja Reformistid on saanud 73 kohta (kasv nelja võrra) ning “kõva euroskeptik” Identity and Democracy on võitnud 58 kohta (kasv üheksa võrra).
Mõned liikmesriikide erakonnad ei kuulu aga ühtegi ELi fraktsiooni.
Nende liikmed liigitatakse ideoloogiast sõltumata “mitteliitunuteks” või “teisteks”.
Selle kategooria 90 kohast läks 62 parempoolsetele parteidele (kolmandik parempoolsete koguarvust).
Vasakpoolsete kaotused ELi võimsaimates liikmesriikides Prantsusmaal ja Saksamaal olid nii silmatorkavad, et Margaret Thatcheri vabaduskeskuse direktor Nile Gardiner nimetas neid “oma valitsevate parteide täielikuks alandamiseks”.
Vaid 13 kohta läks Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni vasaktsentristlikule Renessansile, sama palju Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi Sotsiaaldemokraatlikule Parteile, kelle Vaba Demokraatliku Partei ja Rohelise Partei koalitsioonipartnerid said omavahel vaid 17 kohta.
Hr Gardiner usub, et president Macroni vastus 30. juuni kiirete valimiste väljakuulutamisele – kus Rahvusrinne peaks saama märkimisväärse varuga kõige rohkem kohti – on tõenäoliselt märkimisväärne esimene samm Prantsusmaa EList lahkumise suunas võib-olla juba kümne aasta pärast.
Saksamaa puhul peab ta lahtiseks küsimuseks, millist koalitsiooni kristlik-demokraatlik liit juhib pärast 2026. aasta valimisi riigi seadusandlikus Bundestagis.
Kuigi ta saab peaaegu kindlasti kõige rohkem kohti, on veelgi kindlam, et ta on ilma enamuseta. Mõnede liikmete parempoolne nihe ja valimissurve võivad viia selleni, et ta moodustab esimest korda koalitsiooni Alternatiiv Saksamaale.
Nooremad valijad on arvukate küsitluste kohaselt Euroopa valijaskonna parempoolse nihke esirinnas.
Prantsusmaa rahvusrinnet pooldab 32 protsenti valijatest vanuses 18–25, kusjuures ükski teine partei ei ületa 17 protsenti.
Iga-aastasest uuringust “Noored Saksamaal” selgus, et parempoolne AfD oli 14–25-aastaste sakslaste seas kõige populaarsem partei.
Teised parempoolsed parteid, sealhulgas Belgia Flaami huvi, Soome Soomlaste Partei ja Portugali Chega, on saanud sama tugeva toetuse nooremalt põlvkonnalt.
Hr Gardiner ütles, et sellised numbrid hiljutistel valimistel võivad hoida parempoolseid parteisid pikaajalisel toetuse suurendamise trajektooril.
