ÜRO Keskkonnaprogrammi ülemaailmse materjalivoogude andmebaasi andmetel oli Hiina 2023. aastal maailma suurim kodumaiste materjalide väljavõtja. Riik kaevandas kokku 34,2 miljardit tonni materjale, sealhulgas biomassi, fossiilkütuseid, metallimaake ja mittemetalseid mineraale. See on rohkem kui neli korda suurem kui kummalgi järgmisel kahel suurimal ekstraktoril: Indial (8,03 miljardit tonni) ja Ameerika Ühendriikidel (7,98 miljardit tonni). India edestas esimest korda Ameerika Ühendriike, saades 2023. aastal nende materjalide suuruselt teiseks ekstraheerijaks.
Nagu näitab alloleval graafikul Statista Anna Fleck, kui vaadata materjalide kodumaist kaevandamist elaniku kohta, siis ilmneb hoopis teistsugune pilt: tippu tõuseb Austraalia, kus kaevandatakse 102 tonni materjale elaniku kohta, millele järgneb Kanada 67 tonniga elaniku kohta ja alles siis Hiina 24 tonniga elaniku kohta 2023. aastal.
Rohkem infograafikuid leiate aadressilt Statista
Kaevandatud materjalide suhtelise osakaalu poolest riigi kohta koosneb Hiina segu peamiselt mittemetalsetest materjalidest (70 protsenti koguarvust). Nende hulka kuuluvad liiv, kruus ja savi ehituseks ja tööstuslikuks otstarbeks. Samal ajal on Austraalia suurim tööstus neljast kategooriast metallimaagid, mis moodustavad umbes 53 protsenti riigi koguarvust. See hõlmab rauda, alumiiniumi, vaske ja muid värvilisi metalle.
Kogu maailmas kaevandati 2023. aastal kokku 104,1 miljardit tonni biomassi, fossiilkütuseid, metallimaake ja mittemetalseid mineraale. See on rohkem kui 96,5 miljardit 2020. aastal. Suurima osa neist materjalidest kaevandati Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas 56,9 miljardit tonni (ehk umbes 55 protsenti kogu maailmast), järgnesid Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond 11,2 miljardi tonniga (11 protsenti), Põhja-Ameerika 10,6 miljardi tonniga (10 protsenti), Euroopa 9,2 miljardi tonniga (9 protsenti), Aafrika 8,2 miljardi tonniga (8 protsenti), Lääne-Aasia 5,3 miljardi tonniga (5 protsenti) ning Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia 2,9 miljardi tonniga (3 protsenti).
