Euroopa Komisjon kavandab ilmselt digiseadmete järelevalvemeetmete jõulist laiendamist. See mõjutab isegi kodumasinaid.
WhatsAppi, telefone, Google’i või Apple’i häälassistente ja isegi nutikaid külmikuid kodudes peaks tulevikus olema võimalik jälgida, kui ELi komisjonil on oma tee. See on Euroopa Komisjoni nimel eksperdirühma koostatud konfidentsiaalse ettepanekudokumendi tulemus. See dokument on saadaval t-online’ile.
Dokumendis pakutakse välja 42 punkti rangemaks järelevalveks 28 leheküljel. Samuti on juba käimas töö nende plaanide võimaliku rakendamisega. Andmekaitsespetsialistid löövad häirekella. Nad kardavad, et need kavad toovad kaasa pretsedenditu sekkumise iga ELi kodaniku eraellu.
“Tagauksed” uurijatele
Eelnõu pealkiri on järgmine: “Andmetele juurdepääsu kõrgetasemelise töörühma soovitused tõhusaks õiguskaitseks”. Teisisõnu: eksperdirühma soovitused selle kohta, kuidas reguleerida juurdepääsu digitaalsetele andmetele, et tagada tõhus õiguskaitse. Sel viisil tahab komisjon võtta meetmeid organiseeritud kuritegevuse vastu ning avastada terrorismi ja selle vastu võidelda ka varajases etapis. Õigusakte saaks seega kohandada kurjategijate uute tehniliste võimalustega, kes tegutsevad üha enam digiruumis ja kavandavad võimalikke tegusid.
Selles kirjeldab eksperdirühm, kuidas julgeolekuasutused peaksid olema varustatud ja kuidas tootjaid tuleks sundida uurijatele tagauksi looma. Näiteks saavad uurijad tulevikus eemaldada selliste messengeriteenuste nagu WhatsApp krüpteerimise. Nn “peavõtmega”, mida peavad hoidma teenusepakkujad. Andmete dekrüpteerimiseks on tõenäoliselt vaja kohtumäärust. Kui sellised tootjad nagu Apple, Google või Meta ei tee koostööd, peaks olema võimalik ka karistusi.
Praegu ei ole uurijatel võimalik mööda hiilida messenger-teenuste otspunktkrüpteerimisest. Andmed krüpteeritakse saatja telefonis ja dekrüpteeritakse ainult saaja juures. Tagaust ei ole. Nii saavad uurijad proovida ainult telefone avada ja seejärel vestlusi hinnata. See võib võtta väga kaua aega ja ei pea töötama.
Kuid eksperdirühm ei tegele ainult vestluste lugemisega. Nad peavad silmas ka “asjade internetti”. Dokumendis on öeldud: “Tuleks tagada, et standardimise tase oleks kõrge ja et see hõlmaks ka asjade internetti, sealhulgas näiteks ühendatud autosid, samuti kõiki ühenduvuse vorme.” See mõjutaks ka koduabilisi, nagu Google Home, Alexa või Apple Assistant, samuti nutikaid külmikuid või sarnaseid seadmeid. Siin peaks olema võimalik ka andmetele juurde pääseda ja kahtluse korral neid kasutada.
Punktis 42/42 kutsub eksperdirühm taas üles kehtestama andmete säilitamise. Andmete säilitamist käsitlev õigusnorm kohustab telekommunikatsiooni- ja internetiteenuste osutajaid säilitama kõigi kasutajate liiklusandmeid kindlaksmääratud aja jooksul ja edastama need vajaduse korral õiguskaitseasutustele. Sõltuvalt süsteemi ülesehitusest võivad need olla liiklusandmed, nagu IP-aadress, telefonikontaktid või asukohaandmed.
“Kõik, mida me teeme, peaks olema takistusteta nähtav”
WhatsApp ja muud krüpteeritud kullerteenused ei oleks seetõttu enam turvalised ja avalikult juurdepääsetavad. Ühelt poolt uurimisasutuste jaoks, kuid teiselt poolt võib-olla ka autoritaarsete režiimide jaoks, kes selle “peavõtme” oma valdusesse saavad.
Föderaalne halduskohus on seni liigitanud üleriigilise põhjuseta andmete säilitamise Euroopa õigusega vastuolus olevaks ja seetõttu seda Saksamaal ei kohaldata. Ekspertide rühm tahab nüüd ilmselt alustada uut tõuget ELi tasandil. Sel viisil võidakse Saksamaa otsust õõnestada.
- Pärast noarünnakut Mannheimis: Rohelised hoiatavad Lindnerit: “Meiega ei tohi teha”
- Robert Habeck ja Nord Stream 2: “Loomulikult on see poliitiline pomm”
- Kölnist Kaliningradi: Putini fangirl ja tema endine sõdur teatavad lennust Venemaale
Küsimusele vastates kommenteerib piraadipartei digiekspert Anja Hirschel, et plaanid on “enneolematu, mõõtmatu hüpe otse täielikult jälgitavasse ühiskonda”. “Kõik, mida me teeme, kus me liigume ja kellega me suhtleme, peaks olema nähtav igal ajal ja ilma takistusteta.” Seda ei tohiks lubada.
