Uus-Meremaa välisminister Winston Peters ütleb, et on “tõsiselt mures olukorra pärast Uus-Kaledoonias”, kuna sel nädalal plahvatas vägivald, mida kannustas sotsialistide juhitud iseseisvusliikumine.
Prantsuse valitsus on teatanud, et lähetab väed surmavate rahutuste mahasurumiseks Uus-Kaledoonia pealinnas Noumeas, mille vallandas hääleõiguse andmine sisserännanud Prantsuse kodanikele, mis on põliselanike seas tekitanud iseseisvusmeelset kirge.
Otsus annab hääleõiguse Prantsuse elanikele, kes on territooriumil elanud 10 aastat.
Prantsuse parlament kiitis liikumise 351-153 heaks nädala alguses, tekitades pingeid kohaliku Kanaki rahva fraktsioonides, kes on iseseisvusmeelsed.
Neli inimest, sealhulgas kaks politseinikku, on kinnitatud surnuks, kui autod ja hooned on tõrvatud, samuti 13. mail alanud rünnak politseijaoskonnale, milles osales kuni 5,000 mässulist.
Samuti teatati vangide katsest Noumea vanglast välja murda.
Kohalikud võimud kinnitasid, et 130 inimest on vahistatud ja üle 300 vigastatud.
Rahutused ajendasid president Emmanuel Macroni kuulutama Noumeas välja 12-päevase eriolukorra ning kehtestama öise liikumiskeelu ja avalike kogunemiste keelu.
Prantsuse peaminister Gabriel Attal ütles 14. mail Pariisis toimunud kriisirühma kohtumisel, et “sõdurid on saadetud Uus-Kaledoonia sadamate ja lennujaama turvamisse”.
Püüdes maha suruda koopiakasside edasist vägivalda, on piiratud ka juurdepääs sotsiaalmeedia platvormile TikTok.
Iseseisvusmeelse liikumise juured
Uus-Kaledoonia asub Vaikse ookeani lõunaosas ja on olnud Prantsuse ülemereterritoorium alates 1946. aastast pärast selle annekteerimist 1853. aastal.
Vaatamata sellele, et riiki juhitakse autonoomselt, saab riik Pariisist toetusi ning toetust kaitsele ja haridusele.
See on aastate jooksul kogenud juhuslikke vägivallaperioode, mis on seotud selle põliselanike Kanaki elanikkonnaga, kes moodustavad umbes 40 protsenti saare elanikkonnast.
Prantsuse kolonialismi pärand, mis marginaliseeris Kanaki ja soosis Euroopa asunikke, mõjutab jätkuvalt territooriumi sotsiaalset ja poliitilist dünaamikat – 1953. aastal anti kõigile Uus-Kaledoonlastele, olenemata rahvusest, täielik hääleõigus.
Ebavõrdsuse tajumisele aitavad kaasa ka majanduslikud erinevused eri etniliste rühmade vahel ning maaga seotud õiguste ja kultuurilise identiteediga seotud küsimused.
Kanak on pikka aega taotlenud iseseisvust Prantsusmaast ja 2018. aastal, järgides Nouméa kokkuleppe tingimusi – 1998. aasta leping Prantsusmaa ja Uus-Kaledoonia vahel (mis varem lõppes 2022. aastal) – leppisid territooriumi peamised erakonnad kokku iseseisvusreferendumi korraldamises.
Referendum, mis oli üks kolmest pärast allkirjastamist, tõi kaasa enamuse iseseisvuse vastu hääletamise – ehkki väikese varuga.
COVID-19 pandeemia ajal korraldati 2021. aastal veel üks referendum, vastupidiselt FLNKS-i soovidele, kes väitsid, et see oleks tulnud edasi lükata. Ka see päädis hääletusega status quo poolt, kusjuures hr Macron ütles toona: “Täna õhtul on Prantsusmaa ilusam, sest Uus-Kaledoonia on otsustanud jääda selle osaks.”
“On vaja, et Prantsuse valitsus pöörduks Uus-Kaledooniaga seotud asjades tagasi Noumea kokkuleppe vaimu juurde. See vaimsus tagas austuse ja koostöö kõigi osapoolte vahel ning tagas rahu.”
Asjaomased naaberriigid
Samal ajal on Uus-Kaledoonia Vaikse ookeani piirkonna naabrid väljendanud ülestõusu suhtes kartust.
Uus-Meremaa välisminister Peters ütles: “Eskaleeruv olukord ja vägivaldsed protestid Nouméas tekitavad tõsist muret kogu Vaikse ookeani saarte piirkonnas. Esmane prioriteet peab olema see, et kõik pooled astuksid samme olukorra leevendamiseks, et oleks võimalik pidada dialoogi ja rahuneda.”
“Olenemata teie vaadetest Uus-Kaledoonia poliitilisele korraldusele, peaksid kõik nõustuma, et vägivald on kahjulik igale sealsele kogukonnale,” lisas ta.
Hr Peters palus Uus-Meremaa elanikel Noumeasse reisimise plaanid edasi lükata ja ütles, et saatkond abistab kodanikke, kes soovivad lahkuda.
Austraalia välisminister Penny Wong kutsus ka reisijaid üles peatama plaanid “rahvarahutuste, reisitõrgete ja piiratud oluliste teenuste” tõttu.
Pr Wong ütles, et Austraalia austab ja toetab referendumiprotsessi ning loodab, et kõik osapooled saavad “teha koostööd Uus-Kaledoonia tuleviku kujundamiseks”.
Ta väljendas oma toetust Kanaki iseseisvusmeelsele liikumisele, Kanakile ja Sotsialistlikule Rahvuslikule Vabastusrindele (Front de Libération Nationale Kanak et Socialiste või FLNKS), öeldes:
“Nüüd on hädasti vaja, et Prantsusmaa nõustuks FLNKS-i ettepanekuga luua dialoogi- ja vahendusmissioon, mida juhiks vastastikku kokku lepitud kõrge isiksus, et arutada edasisi samme, et normaalsus saaks kiiresti taastada ja püsiv rahu saaks valitseda.
“Neid sündmusi oleks saanud vältida, kui Prantsuse valitsus oleks kuulanud,” väitis ta.
