Ametisseastuv president Jose Mulino lubab sulgeda kurikuulsa Darién Gapi marsruudi sadadele tuhandetele Ameerika Ühendriikidesse suunduvatele migrantidele.
Üllatusvõidus, millel võib olla mõju Bideni administratsioonile, valiti José Mulino Panama presidendiks 5. mail platvormil, mis hõlmas Dariéni lõhe sulgemist migrantidele teel USA lõunapiirile.
“Kui siin algab repatrieerimine, mõtlevad need, kes üritavad saabuda, kaks korda, sest neil ei ole lihtne sihtkoht, sest nad viiakse oma päritoluriiki,” ütles hr Mulino.
“Ma ei ütle mingil hetkel, et see saab olema lihtne tegevus, kuid see on kindel otsus, mille eesmärk on anda teada, et me ei toeta seda [rännet] siin ja et me kavatseme sellele lõpu teha.”
Immigratsiooniuuringute keskuse riikliku julgeoleku vanemteadur Todd Bensman usub, et hr Mulino lubadus Dariéni lõhe sulgeda võib muutuda piinlikuks president Joe Bidenile, kes tühistas Trumpi-aegse poliitika, mille eesmärk oli piirata ebaseaduslikku sisserännet avatud piiride kasuks.
“Ma arvan, et siin on vaadata, kuidas administratsioonil õnnestub vastu seista millelegi heale Ameerikale ja et enamik ameeriklasi tahaks näha juhtumas,” ütles hr Bensman The Epoch Timesile.
USA välisminister Antony Blinken õnnitles Mulinot võidu puhul, lisades, et rände kontrollimine on üks riikide ühistest eesmärkidest.
“Ootan huviga meie strateegilise partnerluse jätkumist ja meie ühiste eesmärkide edendamist, milleks on demokraatlik valitsemine ja kaasav majanduslik õitseng,” ütles hr Blinken 6. mai avalduses.
“Tulevikku vaadates jätkavad Ameerika Ühendriigid koostööd Panamaga meie ühiste eesmärkide nimel, milleks on kaasav ja jätkusuutlik majanduskasv, kodanike julgeoleku tugevdamine ja ebaseadusliku rände ühine piiramine Dariéni kaudu.”
Panama Tuhkatriinu kandidaat
Hr Mulino võitis neljavõistluses ligi 35 protsenti häältest, loetud oli üle 92 protsendi häältest, mis andis talle lähima konkurendi ees üheksapunktilise edumaa.
Ta astub ametisse 1. juulil viieaastaseks ametiajaks.
Ta astus vastu teisele kohale tõusnud korruptsioonivastasele kandidaadile Ricardo Lombanale, samuti endisele presidendile Martín Torrijosele ja endisele välisministrile Rómulo Roux’le.
Ametist lahkuv president Laurentino Cortizo helistas hr Mulinole, et õnnitleda ja lubas teha temaga koostööd korrakohase ülemineku nimel. Põhiseaduslikud ametiaja piirangud keelasid president Cortizol teist järjestikust ametiaega.
Ebatavalises sündmuste pöördes asendas hr Mulino, kes kandideeris eesmärkide saavutamise ja alliansi parteide all, kandidaadi ja endise presidendi Ricardo Martinelli võistluse lõpus.
Hr Mulinot oli kasutatud hr Martinelli jooksukaaslasena, kuid ta asus tema asemele pärast seda, kui viimane mõisteti rahapesu eest kümneks aastaks vangi ja tal keelati joosta.
Hr Martinelli toetas hr Mulinot Nicaragua saatkonnast, kus ta on elanud alates veebruari algusest, kui talle varjupaik anti.
Hr Mulino, 64-aastane advokaat, oli president Martinelli administratsioonis aastatel 2009–2014 julgeolekuminister.
Esmalt oli ta sise- ja justiitsminister; võttes lõpuks avaliku julgeoleku büroo ohjad enda kätte.
Üks tema saavutusi selle aja jooksul oli “taastada” osa Darién Gapist, mis “oli naaberriigi Colombia narko-sisside käes”.
Lisaks massimigratsioonile peab Panama uus president tegelema heitliku majandusega, Panama kanalit mõjutava põuaga ja majandusliku mõjuga, mis kaasneb vasekaevanduse sulgemisega keskkonnakaalutlustel.
Presidendina on hr Mulinol võim peatada tohutu migrantide voog, mis voolab läbi reetliku džunglikäigu.
“See on kitsaskoht, nii et panamalastel on tegelikult tohutu kontroll sealt läbi tulevate inimeste hulga üle,” ütles hr Bensman.
Ta võrdles olukorda Bideni administratsiooni ja Texase vahelise showdowniga, kus osariik üritab piirata sadu tuhandeid Mehhikost saabuvaid ebaseaduslikke sisserändajaid.
Bideni administratsioon esitas kohtuasjad, et lõigata läbi vabariiklasest kuberneri Greg Abbotti poolt Rio Grande jõe Texase poolele paigaldatud habemenugatraat, mis oli mõeldud ebaseaduslike sisserändajate piiriületuste ärahoidmiseks.
Samuti on ta kaevanud Texase kohtusse seaduse pärast, mis lubab osariigi seadusemeestel vahistada ja välja saata ebaseaduslikke sisserändajaid, mis on endiselt kohtus seotud.
Sarnane optika, mis on suunatud Panama jõupingutustele Darién Gapi sulgemiseks, võib osutuda ebamugavaks, ütles hr Bensman.
“Mida nad ütlevad?” küsis ta. “Me ei taha, et sa seda teeksid?”
Dariéni lõhe hävitamine
Ainuüksi eelmisel aastal tegi 500 000 migranti rännaku läbi ohtliku džunglimaastiku, et jõuda Panama migrantide laagritesse, mida juhivad valitsusvälised organisatsioonid (VVOd) ja ÜRO (ÜRO).
Panama endine piiridirektor Oriel Ortega ütles veebruaris ajalehele The Epoch Times, et valitsusvälised organisatsioonid ja ÜRO peaksid massimigratsiooni hõlbustamise asemel harima ja aitama migrante oma riikides.
Epoch Times külastas veebruaris kõiki nelja migrantide laagrit Darién Gapis, rääkides migrantidega Hiinast, Somaaliast, Venezuelast, Ecuadorist, Colombiast ja teistega, kes matkasid Kolumbiast Panamasse viivast lõigust välja.
Lajas Blancase laagris on migrantidel juurdepääs mitmetele suurtele kaartidele, mida pakuvad valitsusvälised organisatsioonid ja ÜRO asutused ning millel on näha üksikasjalikud rändeteed, mis suunduvad Ameerika Ühendriikidesse.
Üks HIAS-i kaart näitas rändeteed Colombiast Costa Ricasse, sealhulgas bussipeatusi, temperatuure, kõrgusi ja “rändekioski” asukohti.
HIAS asutati heebrea sisserändajate abiühinguna, kuid abistab nüüd kõiki sisserändajaid.
Ühel plakatil olid silmapaistvalt välja pandud USA ja Euroopa lipud koos ÜRO UNICEFi sümboliga.
“Tänu Ameerika Ühendriikide valitsuse toetusele, mida kaasrahastas Euroopa Liidu humanitaarabi,” ütles hispaaniakeelne silt inglise keelde tõlgituna.
Vasakpoolsed rühmitused näevad laagreid ja migrantide abistamist nende teekonnal humanitaarse ettevõtmisena.
Sellised rühmitused nagu Human Rights Watch on seadnud kahtluse alla Panama võime lõhe täielikult sulgeda ja kardavad, et see sunniks migrante leidma alternatiivseid, ohtlikumaid marsruute.
“Olenemata reisi põhjusest on Dariéni lõhet ületavatel migrantidel ja varjupaigataotlejatel õigus elementaarsele turvalisusele ja inimõiguste austamisele,” ütles Human Rights Watchi Ameerika direktor Juanita Goebertus The Associated Pressile.
Endine piiripatrulli juht Rodney Scott on nüüd Texas Public Policy Foundationi piirijulgeoleku vanemteadur.
Ta oli Trumpi administratsiooni lõpus USA piiripatrulli ülem läbi Bideni administratsiooni esimese kaheksa kuu 2021. aastal.
Ta ütles ajalehele The Epoch Times, et kuigi Bideni administratsioon ja teised vasakpoolsed võivad pidada migrantide abistamist nende teekonnal Ameerika Ühendriikidesse kaastundlikuks, on see osutunud just vastupidiseks.
Rände lihtsustamisega on miljonid inimesed kokku puutunud koledate tagajärgedega, ütles ta.
Surm, vägistamine, mõrvad, inimkaubandus ja ebaseaduslikud uimastid moodustavad ebaseadusliku sisserände kriisi tumeda varjualuse, ütles ta.
Darién Gapi sulgemine võib olla pöördelise tähtsusega ebaseadusliku rände peatamisel ja tuhandete elude päästmisel, ütles hr Scott.
Ta ütles, et isegi kui Panama uus president ei saa rändeteed täielikult sulgeda, võib tema lubadus seda teha rännet takistada.
“Nii nagu Trumpi administratsiooni alguses, langes piiriülene ebaseaduslik tegevus tohutult just retoorikale,” ütles hr Scott.
Pole üllatav, et massiline ebaseaduslik sisseränne pole Panamas populaarne, nagu see pole populaarne ka Ameerika Ühendriikides, kus inimesed tahavad end turvaliselt tunda ja ootavad immigratsiooniseaduste järgimist, ütles ta.
USA-Mehhiko piiri ääres elavad ameeriklased toetavad üldiselt piirijulgeolekut sõltumata rahvusest, ütles ta.
Võimsad valitsusvälised organisatsioonid
Kuid Panama valitsusväliste organisatsioonide ehitatud massiivne infrastruktuur koos nendele organisatsioonidele antud miljardite USA maksudollaritega võib osutuda raskeks peatada, ütles hr Bensman.
“Teil on vabaühendusi, kes on selles kriisis rikkustega paksuks läinud,” ütles ta. “Need valitsusvälised organisatsioonid on Panamas muutunud poliitiliselt mõjukaks, sest see on [nende] äri jaoks lihtsalt suurepärane.”
Epoch Times koputas Panamas viibides teadmiste linna kompleksis mitmele ÜRO agentuuri uksele, püüdes edutult intervjueerida ÜRO ja HIAS-i ametnikke seoses nende tegevusega laagrites.
ÜRO Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) peadirektor Amy Pope oli president Bideni vanemnõunik rändeküsimustes ja president Barack Obama sisejulgeolekunõuniku asetäitja.
“Tõendid on ülekaalukad selle kohta, et hästi hallatud ränne on peamine panus ülemaailmsesse õitsengusse ja progressi,” ütles pr Pope selle aasta alguses rändepüüdluste abistamiseks rahapalve ajal.
Hr Bensman ütles, et Panama ametisseastuv president võib teoreetiliselt “nad riigist välja saata” ja sulgeda valitsusväliste organisatsioonide juhitud sisserändajate laagrid.
Sadade tuhandete migrantide väljasaatmine oleks kallis ja tõenäoliselt ei oleks see võimalik ilma USA abita, ütles ta.
Kuid kui Ameerika Ühendriigid suunaksid praegu rahaks olevad miljardid dollarid ümber valitsusvälistele organisatsioonidele ja ÜRO-le, rahastaks see tõenäoliselt massilist väljasaatmist, ütles hr Bensman.
Hr Bensman, kes on kirjutanud piirikriisist kaks raamatut, ütles, et USA immigratsiooni- ja tolliametit (ICE) kasutavad õhutõsted võiksid tõenäoliselt töö ära teha, kasutades baasidena migrantide laagreid.
Kaos ja kontroll
Eksperdid on öelnud, et vaenulikud režiimid kasutavad ebaseaduslikku sisserännet USA piiri kokkuvarisemiseks ja kaose tekitamiseks.
Joseph Humire’i sõnul, kes õpib ebatraditsioonilist sõjapidamist ja on turvalise vaba ühiskonna keskuse tegevdirektor, “relvastatakse” massirännet Ameerika Ühendriikide ülekoormamiseks ja destabiliseerimiseks ning lõpuks selle lõhkumiseks.
Hr Scott ütles, et presidentide Trumpi ja Bideni ajal seatud piiripoliitika erinevad tulemused pakuvad teravat kontrasti.
2023. eelarveaastal pidasid piirivalveasutused kinni rekordilised 3,2 miljonit ebaseaduslikku sisserändajat, mis ületas kaugelt varasemat mahtu.
President Bideni juhitud piiripatrulliülemana ütles hr Scott, et tema ja tema töötajad teavitasid uut administratsiooni, milline poliitika ebaseadusliku sisserände aeglustamiseks toimis. Siiski ütles ta, et Bideni meeskond oli huvitatud ainult sellest, kuidas kiirendada ebaseaduslike sisserändajate töötlemist enne nende vabastamist.
“Me selgitasime neile, et te sõna otseses mõttes tõmbate sõrme kraavist välja. Me hoiatasime neid, et see kõik juhtub,” ütles ta.
“Kõik need vestlused suleti sekunditega, kui me rääkisime Ameerika kaitsmisest.”
7. mai visiidil Guatemalasse arutas hr Blinken Los Angelese rände- ja kaitsedeklaratsiooni, mille Ameerika Ühendriigid ja Ladina-Ameerika riigid allkirjastasid 2022. aastal, et “luua tingimused turvaliseks, korrakohaseks, humaanseks ja seaduslikuks rändeks ning tugevdada rahvusvahelise kaitse ja koostöö raamistikke”.
“Sellest ajast alates oleme koos teinud koostööd, et muuta meie poolkera lähenemist sellele tõeliselt ajaloolisele väljakutsele,” ütles hr Blinken kõne ajal.
“Oleme astunud sisulisi samme, et laiendada seaduslikke rändeteid ebaseadusliku rände alternatiivina, parandada jõustamisalaseid jõupingutusi, toetada vastuvõtvaid kogukondi, tugevdada haavatavate elanikkonnarühmade kaitset.”
Samal ajal võttis vabariiklaste juhitud esindajatekoda 8. mail vastu võrdse esindatuse seaduse, mis nõuaks rahvaloenduselt märkeruudu lisamist, et näidata, kas vastaja ja iga leibkonnaliige on USA kodanik.
President Trump allkirjastas täidesaatva korralduse, et 2020. aasta rahvaloendus hõlmaks ainult Ameerika kodanikke, kuid see blokeeriti pärast seda, kui vasakpoolsed kodanikuõiguste rühmitused kohtusse kaebasid, väites, et korraldus rikkus rahvaloenduse seadust, loendusklauslit ning USA põhiseaduse viiendat ja neljateistkümnendat muudatust.
Mittekodanike loendamine moonutab valitsuse esindusvormi, ütles hr Scott.
“Ameerika tulevikku peaksid määrama ainult ameeriklased,” ütles ta.
