Euroopa Liidu plaan peatada liikmesriikidel raadamisest pärit veiselihatoodete importimine puudutab Austraalia veiselihatootjaid, kes tunnevad, et suunist on võimalik valesti tõlgendada.
Alates 2025. aastast ei saa ELi ettevõtted importida veiselihatooteid põllumajandusettevõtetest, kus on viimase nelja aasta jooksul toimunud raadamine. Eesmärk on kõrvaldada tarneahelast Euroopas müüdav veiseliha ja muud põllumajandustooted, et tarbijad ei aitaks kaasa maailma metsade hävitamisele.
Austraalia on üks maailma suurimaid veiseliha eksportijaid, kes on tuntud oma rohumaaveiste poolest ning on ELis kõrgelt hinnatud oma kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse poolest ning Austraalia tootjad nõuavad ELi turul lisatasusid.
Turg on tagatud, kuid suhteliselt väike väikese mahuga impordikvootide ja kõrgete tariifide tõttu. Piirkond pärineb peamiselt Brasiiliast, Argentinast ja Ameerika Ühendriikidest.
Kuigi Austraalia tarnijaid see ei tohiks mõjutada, on põllumajandusminister Murray Watt kirjutanud ELi keskkonnavolinikule, et otsust edasi lükata ja selgust pakkuda.
“Arusaadavalt on väga tõsine mure selle pärast, mida see tähendab Austraalia ettevõtetele, kes kas juba ekspordivad Euroopasse või soovivad seda tulevikus teha,” ütles hr Watt publikule 7. mail Rockhamptonis veiselihanädala üritusel.
Viies ellu ELi üleskutseid suuremale jätkusuutlikkusele, juhib Austraalias jätkusuutlikkuse juhtrühm (SSG), mille punase liha nõuandekomisjon määrab Austraalia veiseliha jätkusuutlikkuse raamistiku alusel. Kontserni eesmärk on muuta Austraalia põllumajandussektor 2030. aastaks süsinikuneutraalseks.
Ühtse järelevalverühma esimees Mark Davie seadis oma iga-aastases ajakohastatud teabes kahtluse alla ELi tõlgenduse raadamise kohta.
“Need nõuded, mis sisaldavad metsa kõrguse ja võrade määratlusi, ei ole seotud biopiirkondadega ja ignoreerivad Austraalia kontekstis tehtud ulatuslikke keskkonnauuringuid,” ütles hr Davie.
Austraalia on oma jätkusuutlikkuse eesmärkides juba hästi edasi jõudnud ning senaator Watt ütles, et raamistiku väljatöötamine ja rakendamine on “uskumatult oluline ja jääb ainult suuremaks”.
“Ma arvan, et me võime nüüd rõõmuga öelda, et nende eesmärkide vahel, mille tööstus on endale seadnud ja selle vahel, kuhu valitsus liigub, on laias laastus kooskõla,” lisas ta.
SSG iga-aastane ajakohastamine leidis põllumajandustootjate enda teatatud uuringu kaudu, et 55 protsenti karjakasvatuseks kasutatavast põllumajandusmaast majandati bioloogilise mitmekesisuse tulemuste saavutamiseks (võrreldes 43,7 protsendiga eelmisel aastal), mis hõlmab paremat taimestikku ja kahjuritõrjet, kaldaäärsete alade tarastamist ja kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
“Viiskümmend kaks protsenti rahvast ja 50 000 ettevõtet tegelevad aktiivselt oma keskkonnaga, hallates seda otse kohapeal,” ütles hr Davie.
Kuid ta möönis: “Üks meie suurimaid väljakutseid on see, et meil pole veel andmeid, näitajaid ja mõõtmistehnikaid, mida kogu meie maastikul jäädvustada.”
“Soovime, et tarbijad ja kliendid mõistaksid, kui kaasatud on tööstus, püüdes muutuda jätkusuutlikumaks, et meie maastikku paremini hallata,” ütles ta AAP-le.
Nüüd on vaja tootjatele paremat nõuetele vastavust
Alates 30. detsembrist 2024 peavad põllumajandustoodete tarnijad järgima ELi raadamismäärust, mis nõuab tarneahelate puhul põhjalikku hoolsuskohustuse täitmist. Meetmete eesmärk on vähendada ELi mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja metsade seisundi halvenemisele ning võtta kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Tarnijad peavad nüüd tõestama, et nende tooted pärinevad jätkusuutlikust ettevõttest.
Üks raadamise peamisi põhjuseid on metsamaa muutmine põllumajanduslikuks kasutuseks, eelkõige suuremahuliseks kaubanduslikuks põllumajanduseks, nagu palmiõli, sojaoad ja veiseliha tootmine. Teine oluline tegur on puidu ja puittoodete seaduslik ja ebaseaduslik raie ning valikuline raie võib põhjustada metsade seisundi halvenemist.
Raadamine toob kaasa bioloogilise mitmekesisuse vähenemise, hävitades elupaiku lugematutele liikidele, kes ei suuda killustatud või kahjustatud elupaikades ellu jääda. Metsadel on oluline roll Maa kliima reguleerimisel, sest nad neelavad atmosfäärist süsinikdioksiidi (CO2).
Metsad pakuvad olulisi ökosüsteemi teenuseid, nagu vee puhastamine, pinnase stabiliseerimine ja üleujutuste ohjamine, samas kui raadamine võib neid teenuseid häirida.