Üks tont käib mööda Euroopat ringi- kommunismitont. Kes mäletab sellist fraasi kooliajast? Meil Saaremaal käib ka üks tont ringi. See tont reklaamib ennast kui sarisallijat ja kõige ausamat inimest. Aga mõnda gruppi ta siiski vihkab selle sõna kõige ektreemsemas tähenduses. Kui Hispaanias võitles Don Quiote tuuleveskiitega, siis Saaremaa tont võitleb EKRE valimisplakatitega.
Kui Don Quiote lõi enda ümber fantaasiamaailma, mis muutus tema reaalsuseks ja Quijote jaoks on olulised väärtused austus, headus, rüütellikus ja vaprus, siis meie Saaremaa oma tondi jaoks on olulised oma äpardunud ambitsioonide peitmiseks valjuhäälne enesekiitmine ja vastupandamatu soov olla pildil.
Peab tänama selle mehe vanemaid, sest sellise isiksuse hälbega, arutlusvõime ja loogikapuudusega inimese hoidmine seaduste piiril ei ole ülesanne kergete killast. Enamus kurjategijaid tekib just seetõttu, et inimene on rahulolematu oma teadmiste ja haridusega ja on kimpus iseendaga, ei suuda oma minaga toime tulla või tal on rahuldamata ambitsioonid. Nende kuritegelike tegude hilisem avalikuks tulek on samuti seotud nende isikuomadustega ehk vaatamata sellele, et nad oma teo panevad toime siiski anonüümselt, hiljem nad siiski jäävad oma toimetustega rahule ja on kindlad, et nende tegu on nii hästi järgi mõeldud, et mitte keegi ei suuda seda avastada. Nad hindavad üle oma kognitiivsust.
Kognitiivne ehk tunnetuslik areng on seotud maailma tunnetamise ja mõistmisega. Kognitsioon on vaimne tegevus – mõtlemine, arutlemine, analüüs, süntees, defineerimine ja atributsioon (omistamine), aga ka informatsiooni omandamine, organiseerimine, säilitamine ja taasta-mine, mis kvalitatiivselt erineb emotsionaalsetest ja psühhomotoorsetest protsessidest. Olles suhelnud reklaamiplakatite sarikaebaja kunagise õpetajaga ja analüüsides praegust tegevust jääb mulje, et kodaniku tegtsemist ajendab esmalt just emotsionaalsus ja psühhomotoorne sund.
Samuti võib siin paraleeli inimese obsesiiv- kompulsiivse häirega. Sundmõtlemine ehk obsessiivne mõtlemine on inimese mõtlemishäire , kus pähe tulevad korduvad mõtted või kujutlused, millest on keeruline vabaneda ja mis võivad tekitada erinevaid emotsioone. Tihtipeale puudub neil sundmõtetetel reaalne põhjus, nad tulevad pähe, kuigi ei seondu reaalse olukorraga ja nende eemaletõrjumine või vältimine võib inimese olukorda isegi halvendada. Sundmõtetega inimene saab tihti ( kuid mitte alati) aru, et painavatel mõtetel puudub reaalne taust, aga ta ei saa neid mõtteid ära lõpetada. Antud tegelase puhul ta siiski ei adu, et tema tegevust ajendavad viha ja vihkamine ning tema tegevusel puudub reaalne tulemuslik mõte.
Üks põhjuseid võib olla ka lapsepõlves kogetud koolikiusamine. Säärasele mõttele viis mind sari reklaamiplakatite vihkaja välimus, mida me ise paraku muuta ei saa. Ma kardan ( ei ole kindel, aga arvan), et säärase, veidi juhmi näoga poiss võis langeda küll koolikiusamise ohvriks. Lapsed on ju julmad. Koolikiusamine pidavat jälje jätma kogu eluks. Samas võis ta ka ise koolikiusaja olla. Näiteks tõmbas koolis tüdrukutel pükse maha ja ei suuda oma obsessiivsust ka täiskasvanuna lõpetada. Vahe on vaid selles, et nüüd on ta leidnud omale teise sihtmärgi, mille peal saab oma ihasid rahuldada.
No ei tea päris täpselt. Täpselt tean nii mina kui ka tema endised seltsilised, et tegemist on mingi isiksusehäirega inimesega ja parem on teda mitte ärritada ega tema vajakajäämisele tähelepanu juhtida. See teebki meist inimesed, et me oleme nii erinevad. Mõned on õndsamad.
https://www.rolandmere.com/rolandi-blogi/Õndsad-on-vaimust-vaesed
Roland Mere
Riigikogu kandidaat Saare-, Hiiu- ja Läänemaal 2023
